Siit tekib küsimus, kummad meid petavad, kas mõistus või meeleorganid. Elea koolkonna filosoofid leidsid, et usaldada tuleks mõistust. 4. Zenoni apooriad. Zelon on kuulsaks saanud oma APOORIATEGA. APOORIA – ummiks, lahendamatu olukord Zelon püüdis panna inimesi mõtlema liikumise olemuse üle, see tähendab kuidas defineerida liikumist, et see ei läheks vastuollu mõistuse ja meelte andmetega. Zelon jõudis ummikusse. Kuulsamad on 3 Zeloni apooriat: 1. ,,Dihhotoomia'' – Enne, kui läbida mingi vahemaa, on vaja läbida pool sellest vahemaast. Et aga läbida pool, on omakorda vaja läbida pool sellest poolest, ja nii edasi lõpmatuseni. Läbida tuleks lõpmata palju teepikkusi. See aga pole võimalik lõpliku aja jooksul. Tähendab pole võimalik üldse mingi vahemaa läbimine. 2. ,,Achilleus ja kilpkonn'' – Achillus ja kilpkonn jooksevad võidu. Kilpkonnale antakse
Parmenidesel kohtame esimest korda OLEMISE mõistet, mis omandab lääne filosoofia ajaloos keskse koha. Olemine on. Mitteolemine ei ole. Zenon Eleast Parmenidese õpilasena püüab ta õpetaja vaateid kaitsta arendades välja teravmeelseid mõttekäike, APOORIAID. APOORIA(kr.k. - mitte tee, väljapääsmatus). Apooria sisaldab alati kaks teineteisega vastuolus olevat lauset. Esimene konstanteerib meeleliselt haaratavat vaieldamatut fakti. Esitab 45 apooriat, millest on meieni säilinud. 1. Võidujooks Achilleuse ja kilpkonnade vahel. ACHILLEUS EI JÕUA KILPKONNALE KUNAGI JÄRELE. 2. Lendav nool ei lenda. Ta lendab näiliselt. Tegelikult on lõputu hulk seisakuid. Lend on näiline. 3. Kuhi: Üks nisutera ei ole kuhi j sa ei saa teha mittekuhjast kuhja, lisades sinna ühe ainsa tera. Kuid juhul kui sa alustad ühe ainsa teraga ja lisad sellele teise, ei ole sul kuhja; ja kui sa lisad veel ühe, ei ole sul kuhja, ja nii edasi...ad infinitium
· Xenophanes lauset. Esimene konstateerib meeleliselt haaratavat · Parmenides vaieldamatut fakti, teine ütleb, et see fakt ei ole mõeldav. · Zenon Eleast · Zenon Eleast · XENOPHANES · Ta esitab 45 apooriat, millest on meieni säilinud kolm. u. 570 - · 1. Võidujooks Achilleuse ja kilpkonna vahel. · Luuletaja ja laulja. · Achilleus ei jõua kilpkonnale kunagi järele. Sest kui · Ta kritiseeris julgelt antiik-kreeka religiooni. kilpkonn asub punktis A, siis enne kui Achilleus järele
Üldistab Saussure`i, Jakobsoni, Greimasi, Peirce`i, Todorovi ja teiste vaateid. Kaks teost, tuntuim on “Lugemise allegooria” (“Allegories of Reading”, 1979) 1983 “Blindness and Insight” “Lugemise allegoorias” on ära toodud väga sisukas artikkel “Semioloogia ja retoorika”. Kirjandusteost ei ole võimalik viia ühese tähenduseni. Igas tekstis on midagi, mida ta nimetab vastuoluks e. apooriaks, mis tekitabki paratamatu mitmetähenduslikkuse. Apooriat ei saa taandada ühetähendusliseks, üheks lugemisvõimaluseks. Need on “loetamatud kohad”, tekst dekonstrueerib ennast ise. Mingid kohad nivelleerivad teatud interpreteerimise võimalusi. 1) Algab oma arutluskäiku sellest, et kirjandusteost ei saa käsitleda ühe referentsi märgina, kodeerimise/dekodeerimise opositsioon ei tööta. (ei usu dekodeerimise poeetikat).Kirjanduskood on väga keeruline ja salapärane, et teda ära seletada või avada
). Substants - puhas olemine. Selle mõiste toob Parmenides sisse. Mingi algolemine, alge, olemus, millegi all. Tavaliselt peetakse Arostotelest loogika isaks, aga mõnikord peetakse Parmenidest ka. ZENON EELEAST (u.490-430): Parmenidese õpilane. Püüab õpetust seletada läbi oma apooriate. Apooria sisaldab kahte vastuolus lauset, milledest esimene konstateerib fakti ning teine ütleb, et fakt ei ole mõeldav. Zenonile omistatakse 45 apooriat, neist 9 on kasutusel. N : võidujooks Achilleuse ja kilpkonna vahel. Achilleus ei jõua kunagi kilpkonnast mööda. Vahe on lõpmatu arv ja lõpmatust ei saa läbida. Siin tekib 1 paradoks praktilise mõistusega. N : lendav nool tegelikult ei lenda, lendab vaid näiliselt. Nool asub igal ajahetkel kindlas punktis, punkte on lõpmatu arv. Näiline liikumine on 2 ajahetkede summa (nagu film). Nool on, aga lendu ei ole.