maksimaalne tootmine, vaid võime juhtida muutusi ja kontrollida ühiskonda, mis eeldab kõrgetasemelise teadusliku, tehnoloogilise, administratiivse ja juhtimisalase koolitusega spetsialiste; eeldab ka globaalsemat, tsentraalsemat ja koordineeritumat juhtimist. Bell esines deideologiseerimise kontseptsiooniga. PIÜ on ebakindel, sest majandus juhindub ratsionaalsusest, poliitika taotleb võrdsust ja kodanike kaasamist, kultuuris laiutab hedonism ja eneseteostuse apologeetika. Omandisuhted muutuvad mitmekesisemaks, toimub nn "manageride revolutsioon". Keskklass laienes tunduvalt (kõrge kvalifikatsiooniga ning kindla ja piisava sissetulekuga palgatöötajad), lähenema hakkasid erineva tuluastmega inimeste elustiilid. See leevendab klassivastuolusid. Joseph Schumpeter: Sarnane marksistlikule käsitlusele, ent pidas kapitalismi hävitamisel ja sotsialismi ülesehitamisel võtmeelemendiks korporatsioonide tegevjuhte ja managere. Pidas
Vt) nt kristlus Ortopraksia (õige tegemine), nt Judaism (kosser/trefah); Islam (halal/haram). Animism hingestatud maailm (haldjad, emad-isad, loodusvaimud jne). 5 Sünkretism mitme erinevate usutraditsioonide lõimumisel/segunemisel kujunenud/sündinud religioon, nt voodoo, santeria. Õpetus ja filosoofia Religioon kaasaegses maailma et religioonil oleks tähendus. Oma usu kaitsemine apologeetika. Religiooni ees on uued küsimused/väljakutsed, kuidas religioon suhestub uue maailmaga (uusimad teadusandmed ja iidsed traditsioonid). Uued kultuurid selleks, et usku saaks levitada tuleb õppida uusi kultuure. Maailm muutub pidevalt: teadus ja religioon, meditsiinieetika, abort/eutanaasia?, millal algab/lõpeb elu?, mis on elu? 2. Müüdiline õpetust antakse edasi juttudes müütides. Müüt on lugu jutt olulisest. Müüdil on
B.Taylor animism: unenägudes hing liigub inimekehast välja; S.Freud, Erich von Däniken jumalad on tulnukad, tulnud muudest universumitest maa peale; Plutarchos religiooni algus on inimlikus hirmus. Usu-uuringud jagunevad mitmeks erinevaks kategooriaks. Usundifilosoofia: · Jumalatõestused · Usundist kõnelemine kasutades filosoofia ,,vahendeid" Usundi dimensioonid: Õpetuslik ja filosoofiline monoteism, polüteism, dogma Filosoofiline/teoloogiline apologeetika Müüt lugu, mis kirjeldab kogukona jaoks olulisi asju. Mythos jutt, lugu; lugu sellest, nt kuidas kõik alguse sai need on kosmogoonilised e loomismüüdid; eshatoloogilised ehk lõpumüüdid kuidas maailm otsa saab. Paljud usutrad. räägivad sellest, et maailmalõpp tuleb. Need lood moodustavad püha traditsiooni, selle, mida edasi antakse (Mircea Eliade). Ürgilmutus, eeskuju kuidas käituda, kuidas teatud eeskujude järgi situatsioonides käituda.
Kagu-Aasia- informal security regimes, Aafrika- insecurity regimes (humanitaarabi alad), market versus livelihoods (elavikud), parteipõhine pol. mobiliseerimine versus mitmed erinevad kuuluvusgrupid (rahvus, religioon, eapõhised rühmad, ökokogukonnad), mitmekesisemad võimusuhted (palju toimijaid, sh. r/vahel) Režiimi tüpoloogia pole relevantne? Mitme dimensioonilisus- oluline mitte niivõrd ulatus kuivõrd disain. Kvantitatiivsete mõõdikute apologeetika pole enam populaarne. Muutuste komplekssus, vastastikune seotus. Hybridization. Master variable problem (Pierson)- e. mida mõista HR muutuse all? Kuidas muutust operatsionaliseerida? Klassikaliselt võeti avalike heaolukulude % SKP-st, täna pole see enam adekvaatne (erasektori ja 3.sektori olulisus). Mitmed muutused ei pruugi kulude struktuuris kajastuda (restrukt., mitte lõhkumine). Seega, olgugi, et erinevatest maailmadest ja/või tüüpidest, režiimidest rääkimine on väga
Omal moel jätk vanale riimkroonikale. Mees oli kaplan, kantselei ülem 14saj keskel. Niisiis pärit ordust. Nooremat riimkroonikat pole säilinud, aga sisaldab ümberjutustusena 16saj Liivimaa kroonikas (Renneri tehtud). Ei ole täpselt teada, mis perioodi käsitleb. Algab kas 1320 või pisut enne. Selles kajastub ka Jüriöö. Parima väljaande tegi S. Vahtre. Hermann Wartberge – ordus, ladina keeles. Liivimaa ajalugu kuni 1378. Väga rikkalik materjal kroonika seadmisel. Väga tugev apologeetika aspekt ka: kataloog ordu kasuks vallutamise osas. Kirjeldab omadest kogemustest Leedu vastu sõdimist. 1863 anti välja. Eesti keeles katkeid 1920. aastatel. 15. sajand Ordu ja piiskopi leerid võitlevad; hävitatakse kroonikaid ja ajalugu, et omad argumendid oleks peal. 16. sajand Liivi sõja ajal uus huvi ajalookirjutamise vastu. Siingi legitimatsiooniteema, vaja seletada, mis juhtus (al 58), tärkas huvi Liivimaa vastu ka väljaspool. Paljud ilmusid trükis juba siis. B