esinaine aastail 1927 1936. Sündis Mulgimaa taluperes, õppis kodumajandust Königsbergis, Kielis ja Leipzigis. Asutas 1911.aastal Tartu lähedal Sahkapuu talus Eesti esimese kodumajanduskooli ja juhatas seda kuni 1918.aastani. Oli põllumajandustegelase ja poliitiku Jaan Raamoti abikaasa, laulja Aino Tamme õde. Pani aluse Naiskodukaitse organisatsioonile ja kujundas selle oma tõekspidamiste järgi. Sunniti esinaise kohalt lahkuma tugevnenud poliitilise surve mõjul, mis üritas rakendada apoliitilist organisatsiooni 1930.aastate teisel poolel Eestis valitsenud ainupartei Isamaaliidu huvides. Emigreerus 1944.aastal Saksamaale ja veetis ülejäänud elu paguluses. ERIKA OSKAR MÄNNIK (1894 Viljandi 1971 Viljandi) oli NKK esinaine aastail 1937 1940, enne seda NKK Sakala ringkonna esinaine ning NKK peasekretär. Lõpetas aastail 1915 1918 kõrgemad põllumajanduskursused Moskvas õpetaja kutsega, töötas Viljandi Gümnaasiumis õpetaja ja juhataja abina. Tema abikaasa,
Kunstitud tõendid on seadused, tunnistajad, lepingud, piinamine, vanded. Kõnevoorused: õigsus, selgus, kohasus, kaunistused, hiljem ka lühidus ja võimsus. 74. Kes oli Isokrates, mida ta tegi ja milliseid ta teoseid tead? Üks "kümnest Atika kõnemehest" (Aleksandria filoloogide loodud kaanon, mitte mingi päriselt olnud rühm). Ta rajas 390 eKr Ateenasse retoorikakooli. Sai õpetust sofistidelt, aga oli ise nende suhtes kriitiline: taunis apoliitilist edule suunatud kõneõpetust. Temalt on säilinud 21 kõnet, millest 6 kohtukõned, teised ilukõned. Nt "Helena ülistus", "Sofistide vastu". 75. Kes oli Demosthenes ja mis ajaloosündmusega on seotud ta kuulsaimad kõned? Üks "kümnest Atika kõnemehest" (Aleksandria filoloogide loodud kaanon, mitte mingi päriselt olnud rühm). Ei tegelenud õpetamisega, vaid oli ise poliitik ja kõnemees, samuti logograaf
(lähiringkonda ei kuulnud) * Rajas 390 eKr Ateenasse retoorikakooli * Isokrateselt säilinud 21 kõnet: 6 kohtukõnet, ülejäänud nn ilukõned Kuigi Isokrates sai ise õpetust sofistidelt, on ta nende suhtes kriitiline * Näidiskõnes "Helena ülistus" vastab ta sofist Gorgiasele, ülistades Theseuse kaudu Ateena riiki * Kõnes "Sofistide vastu" kritiseerib sofistide antavat apoliitilist ja edule suunatud kõneõpetust, nimetab enda oma philosophiaks * Ülistab ilukõnedes valgustatud monarhiat ja monarhe ("Euagoras", "Nikokles") 72. Kes oli Demosthenes ja mis ajaloosündmusega on seotud ta kuulsaimad kõned? 73. Mis on filipikad? * Kuulsaim Atika kõnemees (ja poliitik) * Õpetamisega ei tegelenud, kirjutas endale ja teistele * Säilinud 61 kõnet ja kirja, millest ehtsaiks peetakse u 40: peamiselt
Rousseau seisukoht, et ühiskond toimib paremini, kui rahval tervikuna on tarvis teha vähem otsuseid, hakkab paistma märksa atraktiivsemana. Ent isegi Rousseaul oli vähe öelda päevakorra püstitamise probleemi kohta. Parim, mis ta suutis, oli teha ettepanek, et need, kes visandavad seadusi, mille üle tuleb hääletada, tuleks ise hääletusõigusest ilma jätta. Selline mõttekäik tundub olevat viis, kuidas kaitsta võimsat, sõltumatut, apoliitilist riigiteenistust (civil service) mõte, mis on osaluse eesmärgist väga kaugel. Lõpuks, Rousseau juba osutas kõige ilmsemale probleemile. Oscar Wilde ütles, et "sotsialismi häda on selles, et see võtaks ära liiga palju õhtuid". Paljud osalusdemokraatia kriitikud on neid sõnu tsiteerinud ja leidnud, et käesolevasse konteksti sobivad nad isegi veel paremini. Tuum on selles, et ehkki meid huvitab
seotud motiivid on kõige ilmsemad ja selgemad. Tõsised kommunistid eesotsas Smuuliga. Draama kui üldiselt läheb kõikides põhiliikidest halvemaks, siis suhteline olukord on see, et draamal läheb paremini kui proosal ja luulel. Eriti halvasti läheb proosal ja draama olukord on mingis mõttes parem. Harald Peep on oletanud, et kui proosa on kriitilises seisus, siis ka näidendid hakkavad olematuid romaane asendama. August Jakobson "Elu tsitadellis" (1946) kodanlikku apoliitilist hoiakut ründav näidend, aga kunstilises mõttes päris huvitav selle poolest, et ta on hea dramaatilise tundega läbi kirjutatud ja L. Epner on kirjandusloos öelnud, et huvitav sulam ibsenlikkust perekonnadraamast ja markisistlikust ideoloogiast. See tekst saab veel tähtsamaks ka selletõttu, et sellest tehti esimene mängufilm pärast II MS. See paneb alguse Eesti filmikunsti tõusule. Selle perioodi sees on ilmekad lained, mis tekivad kampaaniakäigus.
ÜK(b)P KK otsused: ◦ 1946 augustis võeti vastu kompartei KK otsus tollases Leningradis välja antavate kirjandusajakirjade Zvezda ja Leningrad kohta, neid süüdistati parteivaimule võõraste mõtete propageerimises. Eriti suure kriitika alla langes Mihhail Zoštšenko ja Anna Ahmatova, keda nimetati väga sümpaatselt parteilises kõnepruugis- mõlemad olid kirjanduslikud jätised, kellest üks viljeleb apoliitilist proosat ja teine tühja, ideetut poeesiat. Süvendavad noortes pessimismi, alalhoidlikkust jne. Vahetati välja ajakirjade peatoimetajad jne, aga rünnaku mõte oli tegelikult anda suunised tervikuna kirjanduselule. Anti ka võimalus hakata konkreetseid kirjanikke süüdistama. Igal pool oli vaja väikseid Ahmatovaid paljastama hakata. Tõi kaasa selle, et võimukaugeid, aga ka võimu poolt tunnustatud kirjanikke hakati represseerima
annaabi.ee 
