hoolimata hingamislihaste pingutuse olemasolust 2) tsentraalne uneapnoe – hingamisseiskus on põhjustatud hingamislihaste pingutuse puudumisest 3) segatüüpi uneapnoe – algab obstruktiivse apnoega ja läheb üle tsentraalseks apnoeks või algab tsentraalsena ja läheb üle obstruktiivseks Apnoe/hüpopnoe indeks ja sellele vastavad raskusastmed. unehüpopnoe – õhuvoolu vähenemine hingamisteedes ≥ 50% AHI – apnoe/hüpopnoe indeks – apnoede + hüpopnoede arv ühes tunnis Tüüpilisemalt kujuneb uneapnoe välja üle 35 aasta vanustel ülekaalulistel meestel ja postmenopausis naistel. AHI alusel jaotatakse uneapnoehaigus kolmeks raskusastmeks (AHI < 5 on normaalne uneaegne hingamine): 1) AHI = 5-15 – kerge raskusastme uneapnoe haigus 2) AHI = 15- 30 – keskmise raskusastme uneapnoe haigus 3) AHI ≥ 30 – raskeastme uneapnoe haigus
1) obstruktiivne uneapnoe hingamisseiskus on põhjustatud hingamistee neeluosa kokkuvajumisest, hoolimata hingamislihaste pingutuse olemasolust 2) tsentraalne uneapnoe hingamisseiskus on põhjustatud hingamislihaste pingutuse puudumisest 3) segatüüpi uneapnoe algab obstruktiivse apnoega ja läheb üle tsentraalseks apnoeks või algab tsentraalsena ja läheb üle obstruktiivseks 4) unehüpopnoe õhuvoolu vähenemine hingamisteedes 50% 5) AHI apnoe/hüpopnoe indeks apnoede + hüpopnoede arv ühes tunnis Selgituseks AHI alusel jaotatakse uneapnoehaigus kolmeks raskusastmeks (AHI < 5 on normaalne uneaegne hingamine): 1) AHI = 5-15 kerge raskusastme uneapnoe haigus 2) AHI = 15- 30 keskmise raskusastme uneapnoe haigus 3) AHI 30 raskeastme uneapnoe haigus Tüüpilisemalt kujuneb uneapnoe välja üle 35 aasta vanustel ülekaalulistel meestel ja postmenopausis naistel. Uneapnoehaige kaebused PÄEVASED KAEBUSED · päevane väsimus · hommikune peavalu
1) obstruktiivne uneapnoe hingamisseiskus on põhjustatud hingamistee neeluosa kokkuvajumisest, hoolimata hingamislihaste pingutuse olemasolust 2) tsentraalne uneapnoe hingamisseiskus on põhjustatud hingamislihaste pingutuse puudumisest 3) segatüüpi uneapnoe algab obstruktiivse apnoega ja läheb üle tsentraalseks apnoeks või algab tsentraalsena ja läheb üle obstruktiivseks 4) unehüpopnoe õhuvoolu vähenemine hingamisteedes 50% 5) AHI apnoe/hüpopnoe indeks apnoede + hüpopnoede arv ühes tunnis Selgituseks AHI alusel jaotatakse uneapnoehaigus kolmeks raskusastmeks (AHI < 5 on normaalne uneaegne hingamine): 1) AHI = 5-15 kerge raskusastme uneapnoe haigus 2) AHI = 15- 30 keskmise raskusastme uneapnoe haigus 3) AHI 30 raskeastme uneapnoe haigus Tüüpilisemalt kujuneb uneapnoe välja üle 35 aasta vanustel ülekaalulistel meestel ja postmenopausis naistel. Uneapnoehaige kaebused PÄEVASED KAEBUSED · päevane väsimus · hommikune peavalu
2. tsentraalne uneapnoe - hingamisseiskus on põhjustatud hingamislihaste pingutuse puudumisest 3. segatüüpi uneapnoe - algab obstruktiivse apnoega ja läheb üle tsentraalseks apnoeks või algab tsentraalsena ja läheb üle obstruktiivseks 4. unehüpopnoe - õhuvoolu vähendamine hingamisteedes ≥ 50% Apnoe/hüpopnoe indeks ja sellele vastavad raskusastmed. Unehüpopnoe – õhuvoolu vähenemine hingamisteedes ≥ 50% AHI – apnoe/hüpopnoe indeks – apnoede + hüpopnoede arv ühes tunnis Tüüpilisemalt kujuneb uneapnoe välja üle 35 aasta vanustel ülekaalulistel meestel ja postmenopausis naistel. AHI alusel jaotatakse uneapnoehaigus kolmeks raskusastmeks (AHI < 5 on normaalne uneaegne hingamine): 1. AHI = 5-15 – kerge raskusastme uneapnoe haigus 2. AHI = 15- 30 – keskmise raskusastme uneapnoe haigus 3. AHI ≥ 30 – raskeastme uneapnoe haigus Uneapnoe peamised diagnoosimismeetodid, mõõdetavad unekvaliteedi näitajad.
ekstubatsioonil tekkida võivat larüngospasmi. Intubatsioonitoru paigal hoides vabastatakse fikseerivad plaastrid või pael. Eemaldatakse intubatsioonitoru, lapsele antakse niisutatud hapnikku ja jälgitakse tähelepanelikult hingamisega hakkamasaamist nii visuaalselt kui ka monitooringuga (Thompson 2006). Enneaegsetele vastsündinutele manustatakse vahetult peale ekstubatsiooni ja selle järgselt suu kaudu Coffeini tilkasid, et ennetada apnoede esinemissageduse tõusu ekstubatsiooni järgelt ja sellega seoses ennetada reintubeerimist (Steer jt 2003). Enamik vastsündinuid jäetakse ekstubatsiooni järgselt CPAP ravile. See on spontaansel hingamisel oleval patsiendil pideva positiivse rõhu hoidmine hingamisteedes kogu hingamistsükli vältel (Padari 2004). Suurematele lastele manustatakse vajadusel lisahapnikku hapnikuvuntsidega või hapnikumaskiga. Mõlemat meetodit kasutatakse aeglaselt hapnikust võõrutust läbi viies.