ka kalasid, tekitades neil hapnikupuuduse. Toksiliste veeõitsengute korral satuvad vette vetikatoksiinid, mis mõjuvad hävitavalt maksale või närvisüsteemile. Paljud toksilised vetikaõitsengud põhjustavad kalade massilist hukkumist, ette on tulnud ka kariloomade, mereimetajate, lindude ja ka inimeste hukkumist mürgituste tagajärjel. 28. Veeõitsenguid Läänemeres põhjustavad Nodularia spumigena, Aphanizomenon sp., Planktrothrix agardhii, Microcystis aeruginosa. 29. Veeõitsenguid põhjustavad Peipsi järves ja Võrtsjärves peamiselt perekonnad Microcystis, Aphanizomenin, Dolichospermum, Planktothrix ja Gloeotrichia echinulata. 30. Hepatoksiinid ehk maksamürgid, neurotoksiinid ehk närvimürgid, dermatotoksiinid ehk nahamürgid. 31. Sinivetikate toksiinid satuvad vette eelkõige vetikate lagunedes, mida põhjustavad
Kevadise õitsengu ajal kasutatakse ära ülemistes kihtides toiteained, esmajoones fosfori- ja räniühendid. Fütoplankton on kevadel kõige 3 rikkalikum lahtedes, kuhu suubuvad suured jõed (Neeva, Narva).Kuna zooplanktoni arvukus on väike, siis ca 30% kevadistest fütoplankteritest langeb põhja. · Suve alguses domineerivad mageveelised flagellaadid, suve teisel poolel tsüanobakterid (Aphanizomenon flos-aquae, Nodularia spumigena). Juulis augustis, eriti päikesepaisteliste ilmadega, võib täheldada vee õitsemist, mis võib hõlmata kogu Läänemerd, v.a. Põhjalaht, kus temperatuur on tsüanobakterite arenguks liiga madal. · Sügisel võib esineda Lõuna-Läänemeres uuesti ränivetikate vohamine. Domineerivad samad liigid, mis kevadel. Eesti rannikumeres sõltub ränivetikate areng sügisel keskkonnatingimustest, eelkõige upwellingust
enamasti troopikas Peamine varuaine: (x) tärklis; () lipiididilgakesed; () glükogeen; () tselluloos () mureiinist; () lipiididest Rakusein; (kui see esineb) on: (x) tselluloosist; () amorfsetest polüsahhariididest; () pektiinainest; () ränist Klorofüllid: (x) a; (x) b; () c Kloroplasti katab: () 1 membraan; (x) 2 membraani; () 4 membraani; () kloroplasti endoplasmaatiline retiikulum; () vöölamell LIIGID Mis rühma kuuluvad; (hõimkond (-phyta) või klass (-phyceae)) Aphanizomenon Microcystis Anabaena Nostoc Synechococcus Trichodesmium Oscillatoria Nodularia - Sinivetikad e Cyanophyta Ceramium Furcellaria Batrachospermum- punavetikad Mallomonas Synura Dinobryon Uroglena Pedinella - Chrysophyceae, krüsofüüdid, koldvetikad Heterosigma Fibrocapsa Chattonella Gonyostomum - Raphidiophyceae e radiofüüdid Melosira Cyclotella Navicula Fragillaria Diatoma Asterionella Aulacoseira Cocconeis Thalassiosira - Bacillariophyceae e ränivtikad
autotroofide hingamine nende koguproduktsioonist (gross production) maha arvata. Keskkonnamikrobioloogia konspekt 2005; Tri Kolledz 4. Mageveekogude mikroobikooslus. Infot on rohkem jrvede kui jgede mikroobikoosluse kohta. Levinumad liigid jrvedes on perekondadest Achromobacter, Flavobacterium, Brevibacterium, Micrococcus, Bacillus, Pseudomonas, Nocardia, Streptomyces, Micromonospora, Cytophaga, Spirillum, Vibrio. Autotroofsed bakterid: tsanobakterid (Microcyctis, Anabaena, Aphanizomenon); purpursed ja rohelised fotosnteesivad bakterid (Chlorobiaceae, Chromatiaceae); kemolitotroofid osalevad N-, S-, Fe-ringes (Nitrosomonas, Nitrobacter, Thiobacillus). Caulobacter ja Hyphomicrobium koloniseerivad erinevaid pindasid. Jgede puhul on osa baktereid planktilised so vabalt hljuvad, osa seotud osakeste (vetikad, agregaadid jelumi) pinnale, osa onbiokiles. ldiselt on bakterite arvukus ja aktiivus biokiles suurem kui vees. Bakteri rhmadest domineerivad himkondade .- ja
2. Diarreetilised (DSP) 3. Neurotoksilised 4. Amneetilised paralüütiline Anatoksiinid on rühm madalmolekulaarseid neurotoksilisi alkaloide, mida esmakordselt leiti Kanadas magevee sinivetikatest Anabaena flos-aquae. Rühma kuuluvad anatoksiin-a ja homoanatoksiin-a, mis on sekundaarsed amiinid ning anatoksiin-a(S), mis on tsüklilise N- hüdroksüguaniini fosfaatester. Anatoksiin-a-d leidub veel sellistes sinivetikates nagu A. planktonia, Oscillatoria, Aphanizomenon, Microcystis, homoanatoksiin-a-d vetikas Oscillatoria formosa ning anatoksiin-a(S)-i vetikas A. lemmermannii. · Anatoksiin-a ning homoanatoksiin-a on sünapsijärgsed depolariseerivad neuromuskulaarsed blokeerivad ained nagu atsetüülkoliingi, mis seonduvad tugevasti nikotiinse atsetüülkoliini retseptoriga. Erinevalt atsetüülkoliinist pole aga atsetüülkoliinesteraas võimeline anatoksiine hüdrolüüsides inaktiveerima ning lihas
28. Koorikloomamürgid (paralüütiline ja neurotoksiline mürgistus) Koorikloomade toksiinid, mis põhjustavad paralüütilist kooriklooma mürgitust (PSP) on üle 20 struktuurselt sarnase imidasoliin-guanidiiniumalkaloidi, mida toodavad mõningad meres elavad dinoflagellaadid, magevee tsüanobakterid ning dinoflagellaaatidega seotud bakterid, mille koorikloomad on alla neelanud ning akumuleerinud. Tuntumad on saksitoksiinid (sinivetikas Aphanizomenon flos-aquae ja dinoflagellaat Alexandrinum tamartense jt.), neosaksitoksiin, anatoksiin (Anabaena flos-aquae) ja goniautoksiinid). Nimi saksitoksiin molluskist Saxidomus giganteus. Inimese närvisüsteem nende toksiinide suhtes ülitundlik. 1 mg saksitoksiini sissesöömine 1 kuni 5 150 g kaaluva rannakarbi koosseisus võib olla nõrgalt toksilise toimega, 4 mg saksitoksiini söömine aga fataalse lõpuga, kui ei saada kiiret abi.
a. i. ii. iii. Veeõitseng · Definitsioon: Veemassiivis elavate planktonvetikate b. (tavaliselt 1 või mõne liigi) vohamine, mille tagajärjel vesi c. omandab ebaloomuliku (roheka, pruuni või punaka) d. värvuse. · Läänemeres kevadel ränivetikate õitseng, suvel e. tsüanobakterite õitseng: Aphanizomenon flos-aquae ja 7 KALAKASVATUSE ERIALA f. Nodularia spumigena. · Veeõitseng esineb rohketoitelistes järvedes ja tiikides. g. Veeõitseng põhjustab vee läbipaistvuse vähenemise, h. hapnikupuuduse, pikema ajaperioodi jooksul veekogu i. eutrofeerumise ja veekogu põhja mudastumise. Teatud j. juhtudel võib põhjustada kalade hukkumise ja olla k
annaabi.ee 
