piirama ülevalt väärtusega 3,1 ja alt väärtusega -0,2. Selleks kasutasin Saturation (küllastus) elementi, millele rakendasin nõutavad väärtused (Upper limit: 3,1;Lower limit: -0,2). Seda, kuidas Saturation elementi rakendus, on näha viimaselt jooniselt a) ja b) võrdlemisel. Näeme, et kui signaali väärtus jõuab 3,1, siis ta enam ei kasva ning kui signaal jõuab väärtuseni -0,2, siis väärtus enam ei lange. Eraldiseisev lüli A koosneb Step elemendist, reguleervast aperioodilisest lülist, Rate limiter (piiraja) ja Relay (releest). Juhtsignaali väärtus ,,0" ,,1", kui xA(t) kasvades saavutab vähemalt 90% lõppväärtusest ning ,,1" ,,0", kui xA(t) langeb alla 0,15. Need parameetrid paneme releesse ja saame soovitud tulemuse. Kui kõik lülid ja nende parameetrid on paika pandud, saame soovitud väljundsignaali.
23. LÜHISPROTSESSI ISELOOMUSTUS Lühise tekkimisel vooluringi parameetrid (r ja L) muutuvad. Lühisvooluringis toimuva protsessi iseloom sõltub reast teguritest: generaatori tüübist ja automaatse pingeregulaatori olemasolust; generaatoris indutseeritud pinge hetkväärtusest lühise tekkemomendil; lühisvooluringi resulteerivast induktiiv- ja aktiivtakistusest ehk lühispunkti kaugusest toiteallika suhtes. Lühisprotsessis esinevat lühisvoolu vaadeldakse koosnevana perioodilisest ja aperioodilisest voolukomponendist. Perioodiline voolukomponent muutub generaatori vahelduvvoolu sagedusega, kuna aperioodiline voolukomponent lühise protsessis sumbub eksponentsiaalseaduse kohaselt. Aperioodilise voolukomponendi sumbumise kiirus sõltub lühisvooluringi ajakonstandist T = L / r. Mida suurem on lühisvooluringi induktiivsus L ja väiksem aktiivtakistus r, seda aeglasemalt aperioodiline vool sumbub. 24. LÜHISVOOLUDE ELEKTRODÜNAAMILINE JA ELEKTROTERMILINE MÕJU
1. 1,5 2 2 2. 1 0 0,6 Ülesande lahendamiseks on vastavalt kirjeldusele koostatud mudel. Generaatorid moodustavad kaks siinussignaaligeneraatorit, mille väljundid on summeeritud. Juhtsignaal juhib generaatori väljundit. Juhtsignaal moodustub ühikhüppele reageerivast aperioodilisest lülist, selle signaali muutumiskiirus on piiratud. Kui aperioodilise lüli väljundsignaal ületab kindla väärtuse, antakse generaatorile juhtsignaal, teatud aja järel aga muutub juhtsignaal nulliks ja generaatori väljund lülitub välja. 21 Joonis 19. Juhtimissüsteemiga abstraktse generaatori mudel Simulatsiooni graafik: Joonis 20. Juhtimissüsteemiga abstraktse generaatori graafik 22
2) S 630kVA Tsehhi alajaam n ; aperioodilisest voolukomponendist. Perioodiline voolukomponent muutub generaatori vahelduvvoolu sagedusega, kuna aperioodiline voolukomponent lühise protsessis sumbub 3) Lüliti; eksponentsiaalseaduse kohaselt. Aperioodilise voolukomponendi sumbumise kiirus sõltub
22) C 6.2.2. Lühisvoolu Joule'i integraal 6.2.2.1. Joule'i integraali definitsioon Valemi (6.15) alusel määratletakse lühisvoolu Joule'i integraal lühisel kogukestusega tvl t vl Bk i 2 dt . 0 Avaldise võrdlemine Joule'i seadusega näitab, et lühisvoolu Joule'i integraal on lühise kestusel tvl takistuses 1 eralduv soojushulk. Lühisvool koosneb perioodilisest ip ja aperioodilisest ia komponendist ning me võime kirjutada 2 dt i 2p ia2 2i pia dt . t t t Bk i 2 dt i p ia (6.23) 0 0 0 Märkus. Valemis on lihtsuse eesmärgil aja tvl asemel kirjutatud t. Aperioodiline lühisvool on ajakonstandiga Ta ajas sumbuv alalisvool. Perioodiline
annaabi.ee 
