Krooni Kohus peab istungeid umbes 90 linnas. Kohtunikeks on: Kõrge Kohtu Queen's Bench Division'i kohtunikud, 400 ringkonna- ja 500 asekohtunikku. Kui Krooni Kohus tegutseb I astme kohtuna, siis kuulab asja ainuisikuline kohtunik koos vandekohtunike koguga. Apellatsiooniastme kohtuna - professionaalne kohtunik ja kaks kaasistujat. Apellatsioonikohus on esimene kohtu lüli, kus ei ole eraldi kohtuid tsiviil- ja kriminaalasjade läbivaatamiseks. Apellatsioonikohtul on kaks divisjoni. Tsiviildivisjon (Kõrge kohtu ja ringkonnakohtute otsuste peale esitatud kaebused) ja Kriminaaldivisjon(Krooni kohtu otsuste peale esitatud apellatsioonikaebused). Lordide Koda on Inglise kohtusüsteemi kõrgeimaks kohtuks. Samal ajal on see kohus ka Ühendatud Kuningriigi kõrgeimaks kohtuks ning seega ka näiteks Šoti kohtusüsteemi kõrgeimaks kohtuks. Lordide koda vaatab läbi umbes 50 asja aastas.
apellatsioonikohtuks magistraadikohtutele. Krooni Kohus peab istungeid umbes 90 linnas. Kohtunikeks on: Kõrge Kohtu Queen's Bench Division'i kohtunikud, 400 ringkonna- ja 500 asekohtunikku. Kui Krooni Kohus tegutseb I astme kohtuna, siis kuulab asja ainuisikuline kohtunik koos vandekohtunike koguga. Apellatsiooniastme kohtuna - professionaalne kohtunik ja kaks kaasistujat. Apellatsioonikohus on esimene kohtu lüli, kus ei ole eraldi kohtuid tsiviil- ja kriminaalasjade läbivaatamiseks. Apellatsioonikohtul on kaks divisjoni. Tsiviildivisjon (Kõrge kohtu ja ringkonnakohtute otsuste peale esitatud kaebused) ja Kriminaaldivisjon(Krooni kohtu otsuste peale esitatud apellatsioonikaebused). Lordide Koda on Inglise kohtusüsteemi kõrgeimaks kohtuks. Samal ajal on see kohus ka Ühendatud Kuningriigi kõrgeimaks kohtuks ning seega ka näiteks Soti kohtusüsteemi kõrgeimaks kohtuks. Lordide koda vaatab läbi umbes 50 asja aastas.
probleemile, mis on alama astme kohtus eelnevalt teistmoodi otsustatud ja mida on apellatsioonkaebuses vaidlustatud. Analoogia on põhjendatav TsMS § 73 lg-st 1 tuleneva poolte võrdsuse põhimõttega ning sellega, et vastasel korral võiks TsMS § 305 lg 2 p-s 1, lg 3 p-s 1 ja § 312 lg-s 1 sätestatud apellatsioonkaebusele vastuse nõudmine muutuda mõttetuks. Ka siis, kui vastuses poleks tähelepanu juhitud lepingu punktile 4, oleks tulnud apellatsioonikohtul selles osas seisukoht võtta, sest see kuulus hagi alusesse ja apellatsioonikohus ei või jätta hagi rahuldamata, võtmata seisukohta kõigi asjassepuutuvate hageja väidete osas. Eespool nimetatud lepingu p 4 kohaselt olid ühishüpoteegiga tagatud kõik nõuded, mis tulenevad omaniku ja hüpoteegipidaja vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest, sh tingimuslikud ja tulevikus tekkivad nõuded, samuti nende
kohaselt märgitakse kokkuleppemenetluses kohtuotsuse põhiosas vaid seda, millises süüdistuses kohus süüdistatava süüdi mõistab (p 1) ja kokkuleppe sisu (p 2) (vt RKKKo 3-1-1-81-11, p 28). apellatsioonimenetluse olemus, piirid ja piiridest väljumine Kuna kokkuleppemenetluses tehtavas kohtuotsuses puudub tõendite analüüs selle kohta, kas tegu, milles süüdistatavat süüdistatakse, on aset leidnud ja kas selle on toime pannud süüdistatav, pole apellatsioonikohtul võimalust maakohtu lahendit selles osas kontrollida. See tähendab, et lahendades KrMS § 318 lg 4 uue redaktsiooni alusel küsimust, kas kokkuleppes kirjeldatud tegu on kuritegu, peab ringkonnakohus võrdlema kokkuleppes toodud teokirjeldust karistusseadustiku eriosa sätte dispositsioonis sisalduvaga ja otsustama, kas kirjeldatud faktilised asjaolud on selle sätte alla subsumeeritavad. Ülaltoodud
teha esimese astme kohtu otsusest erinev otsus (TsMS § 631 lg 1). Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 17.02.2011.a. määrus OÜ Tanamera vs Tanamera Group OÜ (3-2-1-156- 10) rõhutab taaskord põhimõtet, mille järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttele ega eesmärgile ei vastaks olukord, kui apellatsioonikohtul oleks igas asjas võimalik maakohtu otsust tervikuna üle kontrollida ja tühistada ka osas, mille peale ei kaevata, kuid kus maakohus on materiaalõigust vääralt kohaldanud. Esimeses kohtuastmes omaksvõetud asjaolud või hagi õiguseksvõtt kehtivad ka apellatsioonimenetluses. Lisaks apellatsioonkaebusele eristatakse veel vastuapellatsiooni, mille võib esitada apellandi vastaspool vastusena apellatsioonkaebusele või sellega ühiseks läbivaatamiseks. Samas on
annaabi.ee 
