õigusperekonnast. Sarnane süsteem on seega Eestil Austria, sveitsi ja Saksamaaga. Rootsi õigussüsteem sarnaneb Soome ja Prantsusmaa õigussüsteemiga. Lähemalt uuringi Rootsi ja Eesti kohtusüsteemide erisusi ja sarnasusi. Rootsi konstitutsioon on ette näinud kahe kohtu moodustamise. Nendeks on Ülemkohus (Högsta Domstolen), mis on kõrgeima üldjurisdiktsiooniga kohus ja Kõrgeim Halduskohus (Regeringsratten), mis tegeleb 4 apellatsiooniastme kohtu haldusasjade lõppastmes läbivaatamisega ja asub Stockholmis. Kõigi ülejäänud kohtute moodustamise sätestavad konstitutsioonist madalamal seisvad seadused. Eestis on põhiseaduses §148-s sätestatud, et Eesti kohtusüsteem koosneb maa-ja linnakohtutest, ringkonnakohtutest ja Riigikohtust. Kohtute konkreetse moodustamise sätestab Kohutute seadus, mis võeti vastu 19.06.2002 ja mille viimane redaktsioon jõustus 01.04.2011. Rootsis toimub kohtumenetlus rootsi keeles
Esimese astme kohtuks nimetatakse kohut, kus arutatakse kohtuasja, mida üldreeglina ükski teine kohus ei ole eelnevalt arutanud. Põhiliseks erisuseks on siiski esimese astme kohtutele see, et asja arutamisel ei ole aluseks mõne muu kohtu eelnev lahend samas asjas. Asja arutamisel esimese astme kohtus uuritakse tõendeid ja kuulatakse ära menetlusosaliste õiguslikud argumendid, mille põhjal kohus teeb oma sisulise otsuse asja lahendamise kohta. Teise astme kohtuks (apellatsiooniastme kohtuks) nimetatakse kohut, kus apellatsioonkaebuse või -protesti arutatakse esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust. Apell.kohus võib uurida tõendeid ning kuulata menetlusosaliste õiguslikke argumente. Ning nende alusel võib apellatsioonikohus teha ka uue sisulise otsuse. Esimese astme kohtust eristab apellatsiooniastme kohut asjaolu, et asja arutamise ajaks on olemas esimese astme kohtu lahend samas asjas.
Esimese astme kohtuks nimetatakse kohut, kus arutatakse kohtuasja, mida üldreeglina ükski teine kohus ei ole eelnevalt arutanud. Põhiliseks erisuseks on siiski esimese astme kohtutele see, et asja arutamisel ei ole aluseks mõne muu kohtu eelnev lahend samas asjas. Asja arutamisel esimese astme kohtus uuritakse tõendeid ja kuulatakse ära menetlusosaliste õiguslikud argumendid, mille põhjal kohus teeb oma sisulise otsuse asja lahendamise kohta. Teise astme kohtuks (apellatsiooniastme kohtuks) nimetatakse kohut, kus apellatsioonkaebuse või -protesti arutatakse esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust. Apell.kohus võib uurida tõendeid ning kuulata menetlusosaliste õiguslikke argumente. Ning nende alusel võib apellatsioonikohus teha ka uue sisulise otsuse. Esimese astme kohtust eristab apellatsiooniastme kohut asjaolu, et asja arutamise ajaks on olemas esimese astme kohtu lahend samas asjas.
asja lahendamisel. 4. teistitava kohtuotsuse või -määruse rajanemine Riigikohtu poolt põhiseadusega Esimese astme kohtuks nimetatakse kohut, kus arutatakse kohtuasja, mida üldreeglina vastuolus olevaks tunnistatud õigusnormile või selle tõlgendusele. ükski teine kohus ei ole eelnevalt arutanud. Teise astme kohtuks (apellatsiooniastme kohtuks) nimetatakse kohut, kus Lisaks eelnevalt mainitud asjaoludele on süüdimõistetu olukorra kergendamiseks apellatsioonkaebuse või -protesti arutatakse esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja teistmine lubatud, kui: põhjendatust. 1. tühistatakse teistitavas kriminaalasjas kohtuotsuse või -määruse tegemisel
asja lahendamisel. 4. teistitava kohtuotsuse või -määruse rajanemine Riigikohtu poolt põhiseadusega Esimese astme kohtuks nimetatakse kohut, kus arutatakse kohtuasja, mida üldreeglina vastuolus olevaks tunnistatud õigusnormile või selle tõlgendusele. ükski teine kohus ei ole eelnevalt arutanud. Teise astme kohtuks (apellatsiooniastme kohtuks) nimetatakse kohut, kus Lisaks eelnevalt mainitud asjaoludele on süüdimõistetu olukorra kergendamiseks apellatsioonkaebuse või -protesti arutatakse esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja teistmine lubatud, kui: põhjendatust. 1. tühistatakse teistitavas kriminaalasjas kohtuotsuse või -määruse tegemisel
Apellatsioonikohus otsustab asja reeglina sisuliselt ise, kuid erandkorras, kui see seaduses selge sõnaga sätestatud, võib ka tagasi saata algastme kohtule uuesti lahendamiseks. Kassatsioon on apellatsiooni läbivaatamine kõrgemas kohtuastmes, kus võidakse see otsus tühistada ja alama astme kohtule (uues koosseisus) uueks otsustamiseks saata. NB! Ümberkvalifitseerimine toimub siin üksnes juriidilisest aspektist - siin luuakse alus peamiselt apellatsiooniastme otsuste ümberotsustamiseks, aga ei otsustata ise ümber sisu osas. Erandlikult menetletakse kassatsiooni korras neid kohtulikke esimese kaebeinstantsi otsuseid, mis eriseaduse alusel on tunnistatud lõplikeks. Kassatsioonikohus võib parandada ka alama astme kohtute kohtuvigu. Õigusemõistmise obligatoorsuse all tuleb mõista kohtuvõimu subjektiivset õigust ja juriidilist kohustust tegeldagi õigusemõistmisega, kui see kord on tema monopoolne ülesanne. Kohus ei tohi ühelgi
annaabi.ee 
