tänapäeva Vaiksele Ameerikas. See saab al- tipp Mount Mitchell. See ookeanile guse Apalatsidest. Ülem- asub Põhja - Carolinas. jooksul voolab Apalatside Tipu kõrgus on ~2037m. ahelike vahel edelasse. Põhja-Carolina ise aga Keskjooksul suundub asub Atlani ookeani läände, alamjooksul aga rannikul. Ta on Ameerika põhja
keskvõimu, mida Ameerikas hakati nimetama föderaalvõimuks, teised nõudsid osariikidele demokraatia ja kodanikuvabaduste kaitseks suuremaid õigusi. 1789. aastal kehtima hakanud põhiseadus fikseeris föderalistliku suuna võidu. Uus riik sai ametlikuks nimeks Ameerika Ühendriigid (United States of America USA). Föderaalvõimud tegelesid riigi rahanduse, kaitse, välispoliitika ja maailmakaubanduse küsimustega. USA-ga liidetud uued territooriumid maad Apalatsidest Missisippi jõeni ei jagatud olemasolevate osariikide vahel, vaid jäeti üldiseks vabaks kolonoseerimiseks. Sätestati põhimõte, et kui mingile alale on asunud vähemalt 60 000 meest, võib moodustada uue osariigi. USA esimeseks presidendiks valiti 1789. aastal George Washington, kes oli sellel kohal kaks nelja-aastast ametiaega. Tänu George Washingtoni oskuslikule poliitikale kujunes presidendist keskne ametikoht võimustruktuuris.
Selleks peeti järjekordne üleeuroopaline sõda, mis kasvas välja maailmasõda. Austria liitlasteks olid Venemaa, Prantsusmaa, Rootsi ja Poola, Preisimaa liitlaseks Inglismaa. Kuigi Vene armee jõudis Berliini, suutis Preisimaa kaotusest pääseda, säilitades isegi Sileesia. Olukorra päästis Venemaa tsaarinna surm ja Peeter III trooniletulek, kes lõpetas ruttu sõja. Selles sõjas vallutas Inglismaa seni Prantsusmaale kuulunud Kanada alad ning ka alad Apalatsidest läänes. Louisiana läks rahulepingu põhjal Hispaania valdustesse.
Suhteliselt hea on olukord niiskes idaosas seal teeb muret hoopis vee ajutine üleküllus ehk üleujutused. Valdav osa USA territooriumist kuulub Atlandi vesikonda, ainult läänepoolsete mäestike jõed voolavad vaiksesse ookeani. USA keskosas hõlmab Mississippi jõestik. Idapoolsed lisajõed nagu Ohio on veerohked ja laevatavad, läänepoolsed nagu Arkansas ja Red River jäävad suvel palju madalamaks, sest vett kasutatakse niisutuseks. Apalatsidest algavad lühikesed veerohked jõed, mis Piedmonti platoolt lasuvad kõrgete jugadena. Vaikse ookeani vesikonna jõed voolavad osalt kanjonites ja on energiarikkad (Columbia, Colorado). Suures nõos on perioodilised või lühiaegsed jõed. USA põhjapiiril asub Suur järvistu. Kordiljeerides ja Apalatside keskosas on palju väikesi liustikujärvi, lääneosa platoodel ja nõgudes leidub jäänukjärvi nagu Suur Soolajärv. Jõed saavad oma vee põhjaveest, sadametest ja lumesulamisveest
Suhteliselt hea on olukord niiskes idaosas seal teeb muret hoopis vee ajutine üleküllus ehk üleujutused. Veestik Valdav osa USA territooriumist kuulub Atlandi vesikonda, ainult läänepoolsete mäestike jõed voolavad vaiksesse ookeani. USA keskosas hõlmab Mississippi jõestik. Idapoolsed lisajõed nagu Ohio on veerohked ja laevatavad, läänepoolsed nagu Arkansas ja Red River jäävad suvel palju madalamaks, sest vett kasutatakse niisutuseks. Apalatsidest algavad lühikesed veerohked jõed, mis Piedmonti platoolt lasuvad kõrgete jugadena. Vaikse ookeani vesikonna jõed voolavad osalt kanjonites ja on energiarikkad (Columbia, Colorado). Suures nõos on perioodilised või lühiaegsed jõed. USA põhjapiiril asub Suur järvistu. Kordiljeerides ja Apalatside keskosas on palju väikesi liustikujärvi, lääneosa platoodel ja nõgudes leidub jäänukjärvi nagu Suur Soolajärv. Jõed saavad oma vee põhjaveest, sadametest ja lumesulamisveest
2 võimalust: minna tööle manufaktuuridesse või rännata välja ja alustada Ameerikas uut elu. Riigivõimud saatsid välja Ameerikasse kurjategijaid (hiljem Austraaliasse) Inimestel oli seiklushimu ja varanduse taotlemise soov 1775. aastaks oli Inglismaal Ameerika idarannikul 13 kolooniat, seal elas kokku 2,5 miljonit valget inimest. Nendelt aladelt, kus olid kolooniad, olid indiaanlased tõrjutud lääne poole (Apalatsidest(mingi mäestik) lääne poole). Lõunapoolsetes kolooniates oli Aafrikast sisse toodud tööjõuks neegerorjasid. Kolooniate valitsemine 2 juhtimist: Inglise kuningas oli andnud mõnele kaubakompaniile või üksikisikule volikirja, mille alusel see kompanii või üksikisik moodustas teatud territooriumil koloonia. Elu koloonias oli juhtima pandud kuberner. Erinevate kolooniate puhul oli see erinev
· 1776:13 ... 1959: 50 · Osariigid kas Commonwealth (of Vriginia, Massachusetts, Pennsylvania) või State (of, ülejäänud), erand Washington District of Columbia (W.D.C) · Uue ühisriigi nimi 9.9.1776 United States (Of America) · 1783 Pariisi rahuleping kahekordistas USA territootiumi · Lisaalast sai föderaalriigi esimene ühisvara, mille maa-alade müümine andis raha USA riigikassasse 1. Loodeterritoorium · Uusasutuse vaba levimine apalatsidest läände, kus asusid Ohio ja Tennessee suured metsad · Esialgu uue territooriumi asustamine 1. Northwest Ordinance = Loodeterritoorium rajati kongressi määrusega 1787 · Nn. Ohio ala, mis allus kongressile · Piirkonna asustamine kindla kava järgi · Juhib spetsiaalne kuberner ja eeskuju edaspidiseks · Orjus selles piirkonnas algusest saadik keelatud ! Edaspidine jaotamine 3-5 osaks kui:
annaabi.ee 
