Maailmas valitseb saatus ning inimene saab õnnelik olla vaid siis kui allub saatusele, sest "soostujat saatus juhib, tõrksat tõmbab"(Seneca, Moraalikirjad Luciusele, lk 444).Maailma pole võimalik muuta, muuta saab ainult oma suhtumist maailmasse.Tähtis on aru saada, mis on hüve ja mis on kurjus ning mis ei ole üks ja teine. See, mis inimese tahtest ei sõltu, ei ole hüve ega kurjus ning sellesse tuleb suhtuda ükskõikselt, stoilise rahuga, mida nimetatakse apaatiaks http://et.wikipedia.org/wiki/Martin_Buber http://en.wikipedia.org/wiki/Epicurean_paradox https://docs.google.com/viewer? a=v&q=cache:aovEH_0rMuYJ:alar.kvell.pri.ee/kool/primamaterjalid/filosoofia- eksam12.doc+boehme+kurjus&hl=et&gl=ee&pid=bl&srcid=ADGEEShTCw2fJgWsVOXTqTAf 6fgmFR0AdWpWKJ9CDcz1fEyzNW42nUK5xZiRFhEQSyDoRKudWurMm6CQpeeTZRKwN bnZV0VqympJe- HvU1V3r7EEmWXl7vrnir6EeExCm2vkD6_4bzkB&sig=AHIEtbTauAA_IWA319P_L5nO2She zaPBMA http://et.wikipedia.org/wiki/Ateism http://www.hot
allub saatusele, sest "saatus juhib seda, kes allub ja tirib vägisi seda, kes ei allu" · Maailma pole võimalik muuta, muuta saab ainult oma suhtumist maailma. Tähtis on aru saada, mis on tõeline hüve/ hea ja mis on kurjus/ halb ning mis ei ole ei üks ega teine. See, mis inimese tahtest ei sõltu ei ole hea ega halb ning sellesse tuleb suhtuda ükskõikselt, stoilise rahuga, mida nimetatakse apaatiaks (kr apatheia 'tundetus, kirgede puudumine'). · vabaduseni viib paratamatuse tunnetamine. Tõeliselt vaba saab olla ainult tark, sest tark tahab ainult seda, mis on kooskõlas asjade loomuliku korraga (saatusega). · Seneca (4 e.m.a 65 m.a.j.), Epiktetos (u 50130) ja Marcus Aurelius (121 180). 81 · Kõik on seaduse ees võrdsed · kohtunik olid ainukesed, kes võisid kohut mõista
allub saatusele, sest "saatus juhib seda, kes allub ja tirib vägisi seda, kes ei allu" · Maailma pole võimalik muuta, muuta saab ainult oma suhtumist maailma. Tähtis on aru saada, mis on tõeline hüve/ hea ja mis on kurjus/ halb ning mis ei ole ei üks ega teine. See, mis inimese tahtest ei sõltu ei ole hea ega halb ning sellesse tuleb suhtuda ükskõikselt, stoilise rahuga, mida nimetatakse apaatiaks (kr apatheia 'tundetus, kirgede puudumine'). · vabaduseni viib paratamatuse tunnetamine. Tõeliselt vaba saab olla ainult tark, sest tark tahab ainult seda, mis on kooskõlas asjade loomuliku korraga (saatusega). · Seneca (4 e.m.a 65 m.a.j.), Epiktetos (u 50130) ja Marcus Aurelius (121 180). 81 · Kõik on seaduse ees võrdsed · kohtunik olid ainukesed, kes võisid kohut mõista
· võimalik vaid siis, kui inimesel on piisavalt tarkust tahta vaid seda, mis on kooskõlas saatusega. Saatusest rääkides pidasid stoikud silmas · kolme saatusejumalanna ehk moira tahet. Ei, stoikud ei seostanud saatust nende jumalatega. · maailma loonud jumala tahet. Ei, stoikud ei vastandanud jumalat maailmale. · kõigi sündmuste põhjuslikku ahelat. Stoikud nimetasid apaatiaks · inimese seisundit, kes ei oska enam elult midagi tahta ning kes mõistab seetõttu elu mõttetust. · inimese seisundit, kes elab kooskõlas saatusega, st ei rõõmusta ega kurvasta millegi üle. · inimese seisundit, kes on kaotanud kõik lootused ning kellele kõik näib mõttetuna. Stoikud leidsid, et kurjus on maailmas seetõttu, et · jumal ei suuda kurjust likvideerida. · headust ei saaks olla ilma vastandita, st kurjuseta
Matching pairs: Dogmaatikud -- väidavad, et on tõe leidnud Akadeemikud -- väidavad, et tõde ei saagi leida. Skeptikud -- Otsivad tõde 21st of March 17:59 matis Tõsiasi, et erinevad inimesed väärtustavad erinevaid asju, tõendab skeptikute arvates, et a. väärtused on suhtelised. >> b. ei saa öelda, mis on tõesti väärtuslik. c. mõni inimene ei mõista, mis on tõeliselt väärtuslik. 21st of March 18:00 matis Stoikud nimetasid apaatiaks inimese seisundit, kes a. kes hoidub otsustamast asjade üle ning seetõttu ei pea midagi heaks ega halvaks. b. kes on kaotanud kõik lootused ning kellele kõik näib seetõttu mõttetu. >> c. elab kooskõlas saatusega ning seetõttu ei rõõmusta ega kurvasta millegi üle. 21st of March 18:00 matis skeptikute arvates mis on mis Matching pairs: sünd -- neutraalne nauding -- neutraalne rumalus -- kurjus õiglus -- hüve suursugune päritolu -- neutraalne
Matching pairs: Dogmaatikud -- väidavad, et on tõe leidnud Akadeemikud -- väidavad, et tõde ei saagi leida. Skeptikud -- Otsivad tõde 21st of March 17:59 matis Tõsiasi, et erinevad inimesed väärtustavad erinevaid asju, tõendab skeptikute arvates, et a. väärtused on suhtelised. >> b. ei saa öelda, mis on tõesti väärtuslik. c. mõni inimene ei mõista, mis on tõeliselt väärtuslik. 21st of March 18:00 matis Stoikud nimetasid apaatiaks inimese seisundit, kes a. kes hoidub otsustamast asjade üle ning seetõttu ei pea midagi heaks ega halvaks. b. kes on kaotanud kõik lootused ning kellele kõik näib seetõttu mõttetu. >> c. elab kooskõlas saatusega ning seetõttu ei rõõmusta ega kurvasta >>millegi üle. 21st of March 18:00 matis skeptikute arvates mis on mis Matching pairs: sünd -- neutraalne nauding -- neutraalne rumalus -- kurjus õiglus -- hüve suursugune päritolu -- neutraalne
Matching pairs: Dogmaatikud -- väidavad, et on tõe leidnud Akadeemikud -- väidavad, et tõde ei saagi leida. Skeptikud -- Otsivad tõde 21st of March 17:59 matis Tõsiasi, et erinevad inimesed väärtustavad erinevaid asju, tõendab skeptikute arvates, et a. väärtused on suhtelised. >> b. ei saa öelda, mis on tõesti väärtuslik. c. mõni inimene ei mõista, mis on tõeliselt väärtuslik. 21st of March 18:00 matis Stoikud nimetasid apaatiaks inimese seisundit, kes a. kes hoidub otsustamast asjade üle ning seetõttu ei pea midagi heaks ega halvaks. b. kes on kaotanud kõik lootused ning kellele kõik näib seetõttu mõttetu. >> c. elab kooskõlas saatusega ning seetõttu ei rõõmusta ega kurvasta >>millegi üle. 21st of March 18:00 matis skeptikute arvates mis on mis Matching pairs: sünd -- neutraalne nauding -- neutraalne rumalus -- kurjus õiglus -- hüve suursugune päritolu -- neutraalne
kutsuda. Ja ta suri sealsamas, hoides hinge kinni. Zenon sai aru, et antud juhul oli sõrmeluu murdmine vihjeks: on aeg surra. Maailma pole võimalik muuta, muuta saab ainult oma suhtumist maailma. Tähtis on aru saada, mis on tõeline hüve ja mis on kurjus ning mis ei ole ei üks ega teine. See, mis inimese tahtest ei sõltu nii arvasid stoikud ei ole ei hüve ega kurjus ning sellesse tuleb suhtuda ükskõikselt, stoilise rahuga, mida nimetatakse apaatiaks (kr apatheia tundetus, kirgede puudumine). Selliste neutraalsete nähtuste hulka kuuluvad elu ja surm, tervis ja haigus, nauding ja kannatus, ilu ja inetus, jõud ja jõuetus, rikkus ja vaesus, kuulsus ja kuulsusetus, kõrge päritolu ja madal päritolu. See, mida saab kasutada nii hea kui ka kurja eesmärgi nimel, ei saa stoikute seisukohalt olla hüve. Rikkust ja tervist näiteks saab kasutada nii hea kui ka kurja eesmärgi nimel. Järelikult ei rikkus ega tervis ei ole hüved;
annaabi.ee 
