1) ülenev aort - aordi algusosa, mille jooksul see suundub ülespoole; 2) aordikaar (arcus aortae) ehk piirkond, mille jooksul aort teeb pöörde ja hakkab liikuma allapoole; 3) alanev aort - aort liigub allapoole; 4) rinnaaort - alaneva aordi osa, mis asub vahelihasest ülevalpool; 5) kõhuaort - alaneva aordi osa, mis asub vahelihasest allpool ja lõppeb aordi hargnemisega. 6. Millised veresooned lähtuvad aordikaarest? Ühise unearteri hargnemise kohal välimiseks ja sisemiseks unearteriks, samuti õõnesveenide südamesse suubumise kohal ja veel veresoonkonna mõnedes kohtades. (Piirkondi). nim. vaskulaarseteks refleksogeenseteks. 7. Õlavarre-peatüvi: ladinakeelne nimetus, kust lähtub, millisteks veresoonteks jaguneb? Lad. keeles (truncus brachiocephalicus) on paaritu, ligikaudu 4cm pikkune veresoon, mis
süstoolset vererõhku). Edasisel lõdvendamisel heli kaob, sel momendil fikseeritakse diastoolne vererõhk (veri läbib arterit ka diastoli ajal). -Arterid,Veenid,Kapillaarid- -Arteritest- on tihke ehitusega elastsed ja paksud torukesed, mille sein koosneb kolmest kihist ehk kestast. Nende ülesandeks on kopsudest saabunud hapnikurikka vere juhtimine kõigisse kehaosadesse. Suurimaks arteriks on südame vasakust vatsakesest alguse saav aort, mille ülaosast (nn aordikaarest) lähtub kolm suurt peasse ja kätesse suunduvat arterit ning kaks südant verega varustavat pärgarterit, alaosast (rinna- ja kõhuaort) aga rindkeret ja alakeha verega varustavad arterid. Arterid hargnevad peenemateks arterioolideks, need omakorda kapillaarideks. üepinge ja ebaõige toitumise tõttu võib arterite sisepindadele ladestuda kaltsiumisooli, mis muudavad arterid jäigemaks ja kitsamaks, halvendades nõnda organismi verevarustust. Seda protsessi nimetatakse ateroskleroosiks
Arterid ehk tuiksooned Arterid on veresooned, mille ülesandeks on hapnikurikka vere kandmine südamest kudedesse. Jämedaim arter aort ehk tuiksoon saab alguse südame vasakust vatsakesest. Viimase kokkutõmbel paisatakse aorti keskmiselt 50 60 cm³ kopsudes hapnikuga küllastatud verd. Aordi ülaosast (nn aordikaarest) lähtub kolm suurt peasse ja kätesse suunduvat arterit ning kaks südant verega varustavat pärgarterit, alaosast (rinna- ja kõhuaort) aga rindkeret ja alakeha verega varustavad arterid. Aordi seintes paiknevad erilised närvirakud baroretseptorid osalevad vererõhu regulatsioonis, andes infot piklikajju. Pea ja aju verevarustuse tagavad kummalgi küljel kulgevad unearterid. Kummagi rangluuarteri üks haru viib koljuõõnde, teine (õlavarrearter) aga vastavasse ülajäsemesse.
venoosset verd kopsudesse. Väikese vereringe veri voolab kopsudest 4 kopsuveeni kaudu (kummastki kopsust 2 veeni) südame vasakusse kotta. 16. Aort AORTA Aort väljub südame vasakust vatsakesest ja suundub ülespoole üleneva aordina kuni parema 2. roide kõhreni. Rinnakupideme taga pöördub aort taha ja vasakule, moodustades aordikaare, laskub seejärel lülisamba ees allapoole alaneva aordina, jagunedes omakorda rinnaaordiks ja kõhuaordiks. 17. Aordikaarest lähtuvad harud Õlavarre-peatüvi Vasak ühine unearter Vasak rangluualune arter 18. Peamine pea piirkonda verega varustav veresoon on unearter Peamine pea piirkonnas venoosset verd koguv veresoon on ülemine õõnesveen 19. Veenid jagunevad pindmisteks ja suvadeks 20. Ülemisse õõnesveeni koguneb veri parema ja vasaku õlavarre-peaveeni kaudu Keskpidine küünraveen VENA MEDIANA CUBITI Rangluualune veen VENA SUBCLAVA 21
jääda. Aort saab alguse vasakust vatsakesest ja kulgeb pea suunas, moodustab aordikaare ja kulgeb seejärel vasakul lülisamba ees vaagnani. Vahetult pärast südamest lahkumist väljuvad aordist koronaarid. Vasak ühine unearter (a. carotis communis dextra) ja parem rangluualune arter (a. subclavia) algavad ühiselt kui õlavarre-peatüvi (truncus brachiocephalicus). Vasak ühine unearter (a. carotis communis sinistra) ja rangluualune arter (a. subclavia sinistra) saavad eraldi alguse aordikaarest. A.subclavia läheb üle kaenlaarteriks (a. axilliaris) ja see omakorda õlavarrearteriks (a. brachialis), mis kulgeb õlavarre siseküljel painutaja- ja sirutajalihase vahel. Joonis 3.18. Suur (all) ja väike (ülal) vereringe Märkus. Õlavarrearteri pulss on tuntav küünarliigese poolt kakspealihase kõõluse juures. Selles kohas kuulatakse vererõhu mõõtmise käigus stetoskoobi abil Korotkovi toone Vastsündinu ja
annaabi.ee 
