algset konteksti ja piirdutakse n-ö moemõistete laenamisega. Ajaloolaste antropoloogia pole sama, mis antropoloogide antropoloogia (nagu pole antropoloogide ajalugu sama, mis ajaloolaste ajalugu). · Vaatamata paljudele üleskutsetele on tegelik institutsionaalne koostöö ajaloolaste ja antropoloogide vahel endiselt väga nõrk; peamine suhtlus toimub tekstide vahendusel, mitte vahetult. Ainult mõned erandid (Saksamaal, Ameerikas, Prantsusmaal). · Allikate probleem: erinevalt antropoloogidest ei uuri ajaloolased ühiskondi vahetult, vaid ainult läbi tekstide; seega on problemaatiline antropoloogilise lähenemise rakendamine ajaloolase töös.
Ajaloolaste antropoloogia pole sama, mis antropoloogide antropoloogia (nagu pole antropoloogide ajalugu sama, mis ajaloolaste ajalugu). • Vaatamata paljudele üleskutsetele on tegelik institutsionaalne koostöö ajaloolaste ja antropoloogide vahel endiselt väga nõrk; peamine suhtlus toimub tekstide vahendusel, mitte vahetult. Ainult mõned erandid (Saksamaal, Ameerikas, Prantsusmaal). • Allikate probleem: erinevalt antropoloogidest ei uuri ajaloolased ühiskondi vahetult, vaid ainult läbi tekstide; seega on problemaatiline antropoloogilise lähenemise rakendamine ajaloolase töös Jacques Le Goff (1924–2014) • keskaja Euroopa ajalooline antropoloogia peamised uurimisteemad: ◦ keskaja ajakäsitus ◦ keskaja ruumikäsitus ◦ keskaja kehakäsitus ◦ keskaja töökäsitus ◦ keskaja teispoolsuskäsitus ◦ keskaja imedekäsitus
arvestata piisavalt algset konteksti ja piirdutakse n-ö moemõistete laenamisega. Ajaloolaste antropoloogia pole sama, mis antropoloogide antropoloogia (nagu pole antropoloogide ajalugu sama, mis ajaloolaste ajalugu). *Vaatamata paljudele üleskutsetele on tegelik institutsionaalne koostöö ajaloolaste ja antropoloogide vahel endiselt väga nõrk; peamine suhtlus toimub tekstide vahendusel, mitte vahetult. Ainult mõned erandid. *Allikate probleem: erinevalt antropoloogidest ei uuri ajaloolased ühiskondi vahetult, vaid ainult läbi tekstide; seega on problemaatiline antropoloogilise lähenemise rakendamine ajaloolase töös. Jaques Le Gof (1924 2014) Keskendus keskajale. (keskaja Euroopa ajalooline antropoloogia) "Ajaloolise antropoloogia puhul ei ole tegu lihtsalt omadussõna "ajalooline" lisamisega "antropoloogiale", vaid tegelikult on see omadussõna nimisõnast tähtsamgi, ent kuna on võimatu öelda
Tema teooria kohaselt arenes ühiskond jahindusest-korilusest (metsikus) organi- seeritud põllumajandusega korraks (barbaarsus) edasi arenenud põllumajandus- se (tsivilisatsioon). Tema teooriat sotsiaalse elu arenemisest läbi mitmete järkude monogaamiasse, peetakse siiski iganenuks. M rõhk tehnoloogilisel ja muul ma- teriaalsel arengul ühiskonna progressis võlusid Marxi ja Engelsit. • Sir Edward Brunett Tylor (1832–1917) — üks inglise antropoloogidest, keda tun- nustatakse kultuurantropoloogia rajajana. Tema olulisem töö on 1871 välja antud Primitiivne kultuur, mis on mõjutatud Darwini bioloogilisest evolutsioonist oma ühiskonnakäsitluses. Ta uuris Mehhikos Tolteekide kultuuri ja otsis selle jäänu- seid. • Charles Darwin Iga ühiskond või kultuur areneb lihtsat arengurida kasvades lihtsamalt keerulise- maks. Näit aborigeene peeti reliktideks kaugetest aegadest, tõendati, et kõik kultuurid
erinevaid. Nt rõhutati nende diasporaas elamist, kaugel Palestiina kodumaast. ,,Vales" kliimas elamine pidanuks andma tugeva stressi fooni. Juute käsitleti segarassina, eeldusel, et nad on kindlasti nende rahvastega segunenud, kelle hulgas nad on elanud segarasse, bastard-rasse, aga vaadeldi kui nõrku ja alaväärseid (sama põhjus nt natsidel slaavlasi alaväärtustada needki pidanuksid olema kas türklaste või soome- ugrilaste poolt ,,rikutud" indo-euroopa tõusg.) Tartu ülikooli antropoloogidest kirjutas juutide tervise teemal töö B. Blechmann (Ein Beitrag zur Anthropologie der Juden, 1882), kus vaagib juutide kehaehitust ning väidab, et juudid on Vene impeeriumi kehaliselt kõige nõrgem rahvas. S. Freud, olles ise juut, analüüsis juutide psüühhikat ja leidiski teatavaid patoloogilisi suundumusi. Viimaseid sai seletada sajanditepikkuse identiteedikriisi ja kultuurikonfliktiga. Juutidele tüüpilistest haigustest mainiti toonaste eelarvamuste raames katku,