parameetrite võimalike väärtustega võrreldes ääretult väike. Antroopsusprintsiibi sisu: maailm on selline, et seal saaks olla inimene. Antroopsusprintsiip on füüsika kui loodusfilosoofia tipp, küps eneseiroonia nende inimeste poolt, kes läbi tunnetuse raske tee on jõudnud äratundmisele tunnetusvõime piiratusest. Kõigi oma püüdluste kiuste suudab inimene tunnetada vaid iseennast; olles aga osa loodusest, tunnetab ta enda kaudu ka loodust. Muidugi võib antroopsusprintsiibile anda ka tavapärasema seletuse. Kujutame ette, et tõepoolest eksisteerib selline ürgsubstants, mille nimi on vaakum (loobume hetkeks tema samastamisest tühjusega), mis on võimeline "polariseeruma", tekitades "universumeid". Ja veel oletame, et kõik need universumid on erinevad nii neis valitsevate füüsikaliste tingimuste kui ka neist tingimustest tuleneva evolutsiooni poolest. Heisenbergi määramatusprintsiip määramatuse printsiibi formuleeris W.Heisenberg 1926. aastal
Aga see ongi antroopsusprintsiibi sisu: maailm on selline, et seal saaks olla inimene. Ärgem püüdkemgi seda lõpuni mõista. Antroopsusprintsiip on füüsika kui loodusfilosoofia tipp, küps eneseiroonia nende inimeste poolt, kes läbi tunnetuse raske tee on jõudnud äratundmisele tunnetusvõime piiratusest. Kõigi oma püüdluste kiuste suudab inimene tunnetada vaid iseennast; olles aga osa loodusest, tunnetab ta enda kaudu ka loodust. Muidugi võib antroopsusprintsiibile anda ka tavapärasema seletuse. Kujutame ette, et tõepoolest eksisteerib selline ürgsubstants, mille nimi on vaakum (loobume hetkeks tema samastamisest tühjusega), mis on võimeline "polariseeruma", tekitades "universumeid". Ja veel oletame, et kõik need universumid on erinevad nii neis valitsevate füüsikaliste tingimuste kui ka neist tingimustest tuleneva evolutsiooni poolest. Oletame, et osa neist universumitest on viljatud, st. neis ei teki kunagi ei elu ega mõistust
nagu nad on. Aga see ongi antroopsusprintsiibi sisu: maailm on selline, et seal saaks olla inimene. Ärgem püüdkemgi seda lõpuni mõista. Antroopsusprintsiip on füüsika kui loodusfilosoofia tipp, küps eneseiroonia nende inimeste poolt, kes läbi tunnetuse raske tee on jõudnud äratundmisele tunnetusvõime piiratusest. Kõigi oma püüdluste kiuste suudab inimene tunnetada vaid iseennast; olles aga osa loodusest, tunnetab ta enda kaudu ka loodust. Muidugi võib antroopsusprintsiibile anda ka tavapärasema seletuse. Kujutame ette, et tõepoolest eksisteerib selline ürgsubstants, mille nimi on vaakum (loobume hetkeks tema samastamisest tühjusega), mis on võimeline "polariseeruma", tekitades "universumeid". Ja veel oletame, et kõik need universumid on erinevad nii neis valitsevate füüsikaliste tingimuste kui ka neist tingimustest tuleneva evolutsiooni poolest. Oletame, et osa neist universumitest on viljatud, st. neis ei teki kunagi ei elu ega mõistust
Maailm on täpselt selline, et seal saaks olla inimene. Seda väidabki meile antroopsusprintsiip. Paljud inimesed ei viitsigi seda lõpuni mõista. Mõned teadlased on isegi sellisel arvamusel, et selline antroopsusprintsiip on füüsika kui loodus-filosoofia tipp. Arvatakse seda, et inimene suudab tunnetada ainult iseennast seega tunnetatakse enda kaudu ka loodust, sest inimene on ka ju looduse osa. Saadakse aru inimese tunnetusvõime piiratusest. Antroopsusprintsiibile on võimalik anda ka tavapärasema seletuse. Oletame seda, et eksisteeris selline ürgsubstants, mis ei ole tühjus, kuid nimetame seda siiski vaakumiks. See on võimeline polariseeruma, tekitades niiviisi Universumeid. Kuid oletame seda, et need Universumid on oma füüsikaseaduste poolest väga erinevad. Oletame seda, et mõnes neis Universumites ei teki kunagi elu ja seega ka mõistust. Nii ongi osa neist Universumitest viljatud. Niimoodi need jäävadki
Maailm on täpselt selline, et seal saaks olla inimene. Seda väidabki meile antroopsusprintsiip. Paljud inimesed ei viitsigi seda lõpuni mõista. Mõned teadlased on isegi sellisel arvamusel, et selline antroopsusprintsiip on füüsika kui loodus-filosoofia tipp. Arvatakse seda, et inimene suudab tunnetada ainult iseennast seega tunnetatakse enda kaudu ka loodust, sest inimene on ka ju looduse osa. Saadakse aru inimese tunnetusvõime piiratusest. Antroopsusprintsiibile on võimalik anda ka tavapärasema seletuse. Oletame seda, et eksisteeris 30 selline ürgsubstants, mis ei ole tühjus, kuid nimetame seda siiski vaakumiks. See on võimeline polariseeruma, tekitades niiviisi Universumeid. Kuid oletame seda, et need Universumid on oma füüsikaseaduste poolest väga erinevad. Oletame seda, et mõnes neis Universumites ei teki kunagi elu ja seega ka mõistust. Nii ongi osa neist Universumitest viljatud
Maailm on täpselt selline, et seal saaks olla inimene. Seda väidabki meile antroopsusprintsiip. Paljud inimesed ei viitsigi seda lõpuni mõista. Mõned teadlased on isegi sellisel arvamusel, et selline antroopsusprintsiip on füüsika kui loodus-filosoofia tipp. Arvatakse seda, et inimene suudab tunnetada ainult iseennast – seega tunnetatakse enda kaudu ka loodust, sest inimene on ka ju looduse osa. Saadakse aru inimese tunnetusvõime piiratusest. Antroopsusprintsiibile on võimalik anda ka tavapärasema seletuse. Oletame seda, et eksisteeris selline ürgsubstants, mis ei ole tühjus, kuid nimetame seda siiski vaakumiks. See on võimeline polariseeruma, tekitades niiviisi Universumeid. Kuid oletame seda, et need Universumid on oma füüsikaseaduste poolest väga erinevad. Oletame seda, et mõnes neis Universumites ei teki kunagi elu ja seega ka mõistust. Nii ongi osa neist Universumitest viljatud. Niimoodi need jäävadki
annaabi.ee 
