(Claude Lévi-Strauss) või vahelüli müüdi ja kirjanduse vahel Kirjanduse põhiliigid Eepika (eepos; romaan, jutustus, novell, lühijutt) Lüürika (ood, hümn, eleegia, epigramm, sonett) Dramaatika (tragöödia, komöödia, draama) J.Tõnjanov, R.Jakobson, B.McHale Zanri dominant kunstiline võte või struktuuriprintsiip, mis määrab ära terviku ülesehituse. Ood Pindarose epiniikionid (võidulalulud) ja koorilalulud: stroof antistroof epood (nt Epiniikion Etna Hieronile (esimene Pythia võidulaul) Uku Masingu tõlkes) Horatiuse "Carmina": Horatiuse ood Eleegia algselt leinalaul (elegos `kaebelaul') Rooma armastuseleegia 16.-18. saj inglise pastoraalne eleegia (Spenser, Sidney, Shakespeare, Fletcher, Ben Jonson, Milton, Pope) prantsuse klassitsismi eleegia 18.-19.saj sentimentalismi ja romantismi eleegia (surma ja kalmistu teema: Thomas Gray) Epigramm Algselt mälestusmärgi või kingi
kindlate inimestega. · Stesichoros (sünd. u 630 eKr), tegutses Sitsiilias. Üheks oluliseks uuenduseks koorilüürika muutumises oli eepiliselt käsitletud mütoloogilise ainestiku kasutamine koorilaulus. Tekkis eepose, koorilüürika ja tragöödia vahepealne zanr. Tema loomingu fragmentides on täheldatav hilisemas koorilaulus tavapäraseks saanud laulu triaadiline e kolmeosaline ülesehitus: stroofile järgnes teine, samasuguse värsistusega antistroof, ning seejärel erinevalt konstrueeritud epood järellaul. Seejärel kordusid uuesti stroof-antistroof-epood. Stesichorose teos ,,Ilioni hukk" on mõjutanud nii Rooma eepost kui kujutavat kunsti. · Arion (7.6. saj. vahetus), pärit Lesboselt. Arion 7.6. saj. vahetuse kreeka luuletaja ning laulik (kitarood), kellelt ei ole ühtegi rida säilinud. Arionist räägitakse kui ditürambi ümberkujundast. Ditüramb Dionysose
Lavalisus- tegevus toim alati olevikus; luuakse reaalsete sündmuste illusioon;tavaliselt dünaamiline, keskend põhikonfliktile; vaataja vahetu juuresoleks, kommunikatsiooniakt J.Tõnjanov, R.Jakobson, B.McHale Zanri dominant kunstiline võte või struktuuriprintsiip, mis määrab ära terviku ülesehituse. Nt oodis suulise sõnakunsti võtted Ood päritolult suuline, esitati õukonnas, pidustustel Pindarose epiniikionid (võidulalulud) ja koorilalulud: stroof antistroof epood (nt Epiniikion Etna Hieronile (esimene Pythia võidulaul) Uku Masingu tõlkes) Horatiuse "Carmina": Horatiuse ood on tänapäeval tuntud, seda isel lüh salmid, read- kammerood; pühend taval rõõmudele, viaksele elule, tuleb vältida vaesust ja ülemäärast rikkust Eleegia algselt leinalaul (elegos `kaebelaul') isel nukrus,kurbus, filosoofilisus Rooma armastuseleegia 16.-18. saj inglise pastoraalne eleegia (Spenser, Sidney, Shakespeare, Fletcher, Ben
Tragöödia lõpposa pärast viimast stasimoni oli eksodos ("väljaminek"); selle lõpul lahkus koor lühikese laulu saatel orkestralt. Epeisodionides ja exodoses võis esineda näitleja dialoog koorüfeega (koori juhiga), samuti kommos ("löömine", harilikult vastu rinda leina või kurbuse märgiks); kommos näitleja ja koori ühine lüüriline laul, mis oli sageli tragöödia traditsiooniline nutulaul, itk (trenos). Kooripartiid olid struktuurilt stroofilised: stroofile vastas antistroof, neile võisid järgneda uued stroofid ja antistroofid teistsuguse struktuuriga. Vaheaegu (antrakte) nüüdisaegses mõttes atika tragöödias ei olnud. Mäng kulges katkematult ja koor ei lahkunud tegevuse ajal peaaegu kunagi mängukohalt. Sellistes tingimustes võis tegevuskoha muutmine näidendis või tegevuse viimine pikale ajavahemikule mõjuda häirivalt. Varane tragöödia (Aischylos kaasa arvatud) polnud ses suhtes kuigi nõudlik ja käsitas aega ja kohta kaunis vabalt,
Absurditeater protesteerib klassitsistliku draama reeglite vastu. Eesmärgiks on vaataja väsitamine, monolooge on palju. Kirjandusteaduses räägitakse zanri dominandist (mõiste võttis kasutusele Roman Jakobson, välja mõtles J. Tõnjanov). Oodi zanris on dominandiks kõnekunsti võtted. Ood. Antiikajal nimetati oodideks kõiki laule. See oli oraatorlik kunst. Kaks oodi põhiskeemi: 1) Pindarose epiniikionid (võidulaulud) ja koorilaulud. Ülistuslaul. Kolm osa: stroof, antistroof ja epood. 2) Horatiuse ,,Carmina". Lühikesed luuleread. Teemaks eraelu, kuldne kesktee, mõõdukus, elu sõprade ja raamatute keskel, üksildus looduse rüpes; heaolu, aga mitte üliküllus, tagasihoidlikkus, teatud filosoofilisus. Eleegia. Algselt leinalaul, hiljem omandas mitmekesise temaatika. Sageli poliitilised, filosoofilised teemad. Mõtisklus ja nukrus püsivad (Anna Haava). 16-17. sajandil levib pastoraalne eleegia, kus kujutatakse ideaalsete, tundeliste karjuste elu. 17.
annaabi.ee 
