surmamõistmisega. Hitleri võim jäi murdumatuks esmajoones selletõttu, et natsireziimis puudus otsene valitsemissüsteem. Hävitusnimekirjas puudub Hitleri võimu aastate positiivne pärand. Kunstis, arhitektuuris, muusikas ja kirjanduses lämmatas Hitleri reziim novaatorluse ja algupärasuse. 1929. aastal alanud ülemaailmne majanduskriis viis taas poliitilise ebastabiilsuseni, mille tingimustes Hitler lõi sidemed Saksa suurettevõtjatega, kelle huvides oleks olnud parempoolne, antisotsialistlik riigivõim. Tänu töösturite rahale õnnestus Hitleril luua kontakt rahulolematute alamklasside ja väikekodanlusega kogu Saksamaal ning NSDAP kasvas kiiresti kogu Saksamaa suuruselt teiseks parteiks. Võib öelda, et suur osa Hitleri varasest edust põhineski tema oskusel manipuleerida enda huvides inimesi, kes kavatsesid teda ennast ära kasutada. 1932. aasta presidendivalimistel kaotas Hitler Hindenburgile, kuid keeruliste mahhinatsioonide tulemusena võttis 1933
Ta positsioon NSDAP-s oli vankumatu ja ta sõna oli rahvalikus liikumises veelgi kaalukam. Seni oli ta ennast näinud kui liikumise propagandisti, kes pidi tee vabaks tegema tulevasele juhile, kuid nüüd hakkas ta iseendas liikumise juhti nägema. 1929. aastal alanud ülemaailmne majanduskriis viis taas poliitilise ebastabiilsuseni, mille tingimustes Hitler lõi sidemed Saksa suurettevõtjatega, kelle huvides oleks olnud parempoolne, antisotsialistlik riigivõim. Tänu töösturite rahale õnnestus Hitleril luua kontakt rahulolematute alamklasside ja väikekodanlusega kogu Saksamaal ning NSDAP kasvas kiiresti kogu Saksamaa suuruselt teiseks parteiks. Võib öelda, et suur osa Hitleri varasest edust põhineski tema oskusel manipuleerida enda huvides inimesi, kes kavatsesid teda ennast ära kasutada. 1932. aasta presidendivalimistel kaotas Hitler Hindenburgile, kuid keeruliste mahhinatsioonide tulemusena võttis 1933
Liberalismi mõjud pääsesid maksmusuele Ameerikas, Prantsusmaa, Itaalias(Varemgi kui jõuti Bourbonide kukutamiseni). Majanduslik liberalism nõudis ennekõike majandusvabadust. Aluseks Adam Smithi 1776a ilmunud teos ,,Rahvaste rikkus", mida peetakse maj.liberalismi nurgakiviks. Adam Smith nõudis ennekõike vabakaubandust(maj.liberalismi peamine nõue), riigi sekkumatust ehk laissez faire, riik peab kaotama kaubandus ja majandusbarjäärid, tsunftid ja gildid. Hiljem oli ta tugevalt antisotsialistlik, sest rõhutas eraomandi puutumatust. 1848a järel muutusid ka maj.liberalismi nõudmised: tekkis rahvuslik majanduslik liberalism ehk nõuti rahvuslike huvide kaitsmist. Liberalism muutus, sest 18.saj lõpu ja 19.saj I poole nõudmised saidki teoks suuremas osas Euroopas: võrdõiguslikkuse laienemine, pressi ja sõnavabadus. Nõudmised olid kasvanud rahvamassides nii sügavalt, et maha suruda polnud võimalik ning see muutis
Võeti vastu Saksamma konstitutsioon. Keisri roll vaid tseremoniaalne- välisesindaja. Võim kantseleri käes. Loodi parlament Reichtag- ül eelnõude ja eelarve kinnitamine. Kantsleri vastutust parlamendi ees ei olnud. Bundesrat- riigi nõukogu. Rahuleping Prantsusmaaga 1871. 10.mai 1872 lõplik vaherahu- Pr.maa loobub aldest, suured kontributsiooni rahad. Kulturkampf katoliikliku kirikuga. tugev konflikt kat.kirikuga- kärbiti palju nende õigusi Bismarcki antisotsialistlik seadus. Bismarck rahvuslikku Saksamaad ei näinud- kõik pidi toimuma Preisimaa ideaali all. Pariisi kommuun ja Prantsusmaa Kolmas Vabariik Pariisi kommuun ja marksistlik-leninistlik rõhuasetus. 1871 Pariisi kom- esimene proletariaarne diktatuur. Marx pööras sellele palju tähelepanud. Näide, kuidas töölised võivad võimu võtta- revolutsiooniline samm. -> Pariisi piiramine. Kõik algas Preisi okupatsioonist Pr.maal. Pariisis puhkes tõeline toidupuudus piiramise tõttu, seal elas 1
Igal juhul nõudsid nad, et riigil peavad olema võrdne seadus ja individuaalne vabadus. Vastanduvad konservatiivsetele, kes arvasid, et inimesed on sündinud ebavõrdsetena. Vabakaubandus riik ei tohi sekkuda majandustegevusse. Igal ühel on õigus oma varaga kätt proovida kaubanduses ja ettevõtluses. Liberaalid nõudsid, et võimalikult palju oleks kaotatud regulatsioone ja majandusbarjääre nii riiklikult kui siseriiklikult. Liberalism oli antisotsialistlik. Liberalism toetus kodanlusele ja keskklassile nii sotsiaalselt kui ka ideaalis. Keskklassi revolutsioon toimus pr revolutsiooni päevil. Abbe Sieyes pr revolutsiooni aegne liberalist. Saksamaal on liberalismi peamine rajaja Karl von Rotteck, kes oli ka ajaloolane, kes kirjutas kodanluse ajaloo. Tema peatöö liberalismi osas ,,Lehrbuch des Vernunftrechts und der Staatwissenschaften" 1829-1835. see polnud ainult riigiteoreetiline vaid ka saksa ajaloo realismile alusepanija
(hilisema Saksa Keisririigi) ja paavst Pius IX aegse katoliku kiriku vastuseis. Vastasseisu alguseks peetakse 1871. aasta juulit, mil riigikantsler Otto von Bismarck likvideeris liberaalide toetusega Preisi kultuuriministeeriumist roomakatoliku ametkonna. Novembris keelas ta preestritel poliitiliste sõnavõttude pidamise. Järgnevalt kehtestati Bismarcki juhtimisel veel mitmeid korraldusi, mida võib näha katoliku kiriku vastu suunatuna. Bismarcki antisotsialistlik seadus. Kuna Bismarck soovis 1878. aastal Riigipäevas läbi suruda sotsiaaldemokraatide vastast seaduseelnõud ning vajas selleks liberaalide toetust, oli ta valmis kirikuvastaseid meetmeid lõdevandama Pariisi kommuun ja Prantsusmaa Kolmas Vabariik Pariisi kommuun ja marksistlik-leninistlik rõhuasetus. Ehk siis marksistid nägid selles ideaali, vastuhakkamist kapitalistidele ja näitasid, kui hästi võib üks ühiskond toimida ilma kapitalismi ja valitsuseta.
annaabi.ee 
