neid, kes saaksid selle viia sinna, kuhu vaja, et libell õigetesse kätesse jõuaks. Peetril tekib ka väike suhe Loolaga. Kuid see ei lõppe hästi. Romaani lõpus saab Mirk libellist lahti ja hakkab sellest romaani kirjutama. Andres kirjutab päevikuvormis, kuidas ta jõudis tõdemusele, et mõõgaga ristiusu pealesurumine kohalikele eestlastele on väär ning tegelikult on kohalikud tunduvalt kõrgemalt arenenud kui nemad, võõrvallutajad. Mirk, kes seda käsikirja loeb, on veendunud antisotsialist. Ta näeb käsikirja ning nõukogude okupatsiooni vahel Eestis selget paralleeli ning otsustab, et Andrese pihtimus tuleb trükis avaldada. Ent Stalini reziim on veel kõigil selgelt meeles ning kardetakse, et tema surm ei muuda midagi. Käsikirjaga kokkupuutuvad inimesed jagunevadki suuremalt jaolt kaheks need, kes näevad selles omalaadset iidset suveräänsusdeklaratsiooni, ning need, kes tunnetavad dokumendis vaid ohtu oma julgeolekule - neid nimetab Mirk
Toompeale. Eelviimasel päeval leiab ta seinaorvast vahakamaka sisse sulanud karbikese, mis sisaldab 13. sajandist pärit käsikirja Taani kuninga asehalduri Andrese pihtimust. Andres kirjutab päevikuvormis, kuidas ta jõudis tõdemusele, et mõõgaga ristiusu pealesurumine kohalikele eestlastele on väär ning tegelikult on kohalikud tunduvalt kõrgemalt arenenud kui nemad, võõrvallutajad. Mirk, kes seda käsikirja loeb, on veendunud antisotsialist. Ta näeb käsikirja ning nõukogude okupatsiooni vahel Eestis selget paralleeli ning otsustab, et Andrese pihtimus tuleb trükis avaldada. Ent Stalini reziim on veel kõigil selgelt meeles ning kardetakse, et tema surm ei muuda midagi. Käsikirjaga kokkupuutuvad inimesed jagunevadki suuremalt jaolt kaheks need, kes näevad selles omalaadset iidset suveräänsusdeklaratsiooni, ning need, kes tunnetavad dokumendis vaid ohtu oma julgeolekule - neid nimetab Mirk
arheoloogilistele väljakaevamistele Toompeale. Eelviimasel päeval leiab ta seinaorvast vahakamaka sisse sulanud karbikese, mis sisaldab 13. sajandist pärit käsikirja Taani kuninga asehalduri Andrese pihtimust. Andres kirjutab päevikuvormis, kuidas ta jõudis tõdemusele, et mõõgaga ristiusu pealesurumine kohalikele eestlastele on väär ning tegelikult on kohalikud tunduvalt kõrgemalt arenenud kui nemad, võõrvallutajad. Mirk, kes seda käsikirja loeb, on veendunud antisotsialist. Ta näeb käsikirja ning nõukogude okupatsiooni vahel Eestis selget paralleeli ning otsustab, et Andrese pihtimus tuleb trükis avaldada. Ent Stalini reziim on veel kõigil selgelt meeles ning 5 kardetakse, et tema surm ei muuda midagi. Käsikirjaga kokkupuutuvad inimesed jagunevadki suuremalt jaolt kaheks need, kes näevad selles omalaadset iidset suveräänsusdeklaratsiooni, ning need, kes tunnetavad dokumendis vaid ohtu oma julgeolekule - neid nimetab Mirk
1851 - kuulutati kehtetuks kõik Rahvuskogu otsused (võttis vastu kõüik õigused etc). Uuesti kehtestati väga tugev kontroll. A.L von Rochau kirjutas sellises lüüasaanud olukorras ,,Grundsätze der Realpolitik" ehk ,,Reaalpoliitika põhialused". Sellest saigi alguse arusaam riigi valtisemisest reaalpoliitika vaimus. Põleti ära idealistlik ning moraalil ja rahvuslikul viamustusel põhinev poliitika, poliitikat pidi suunama eesmärk, edu ja reaalne olukord. Rochau oli selgelt antisotsialist ja toetas riigi õigust sõjalist jõudu rakendada. Rochau jagas pmst vere ja raua arusaamu, mida hakkas ka Bismarck toetama. Bismarck sai tuntuks poliitikuna, kes viis ellu kindlalt Preisi huvidest lähtuvat poliitikat. Poliitikavõtted olid oportunistlikud(?) ja sellised mis olid hetkel kasulikud ning kui vaja, tuli kasutada jõudu. Karl von Clausevitz, keda tuntakse ühe 19.saj keskse sõjateoreetikuna, oli 1830ndate alguses sõnastanud selle:" Sõda pole midagi muud, kui
Eelviimasel päeval leiab ta seinaorvast vahakamaka sisse sulanud karbikese, mis sisaldab 13. sajandist pärit käsikirja - Taani kuninga asehalduri Andrease pihtimust. Andreas kirjutab päevikuvormis, kuidas ta jõudis tõdemusele, et mõõgaga ristiusu pealesurumine kohalikele eestlastele on väär ning tegelikult on kohalikud tunduvalt kõrgemalt arenenud kui nemad, võõrvallutajad. Mirk, kes seda käsikirja loeb, on veendunud antisotsialist. Ta näeb käsikirja ning Nõukogude okupatsiooni vahel Eestis selget paralleeli ning otsustab, et Andrease pihtimus tuleb trükis avaldada. Ent Stalini reziim on veel kõigil selgelt meeles ning kardetakse, et tema surm ei muuda midagi. Romaan "Tabamatus" (1993) räägib Päästekomitee liikmest Jüri Vilmsist, kes saadeti Vabadussõja puhkedes Soome informeerima Eesti olukorrast, kuid lasti seal maha.
annaabi.ee 
