Küünikute eesmärk: kuidas inimene saavutab vaimse ja hingelise vabaduse? Vastus: inimene on seda enam vaba, mida vähem on tal vajadusi. Ühiskond paneb peale liiga palju vajadusi, sunnib tarbima -> sellega ta meid orjastab. Inimene peab püüdlema lihtsuse suunas. Küünikud püüdsid oma eluviisi viia kokku õpetusega -> elasid lihtsalt, vältisid luksusi. Tagajärg: Vana-Kreeka tänavatel kõndisid ringi räbalates inimesed. Elustiil oli antisanitaarne. Kombeid hakati nimetama koeralikeks. Künoloogia - koerateadus Diogenes Sinopest - tuntuim küünikutest Elas tünnis Diogenese latern - ütles, et ta otsib inimesi (kuigi rahvast oli ta ümber palju) laternaga. Tahtis, et inimene oleks isiksus mitte rahvas. Aforismid: Suhelge kõrgete ametnikega, kui tulega - ära seisa neile liiga lähedal, säilita distants. Tänulikkus vananeb kõige kiiremini.
Enterobacter Escherichia 4. Juhuslik mikrofloora: Streptococcus Pärmid, mikroseened Piima saastumine: 1. Mastiit Saastumine streptokokkidega: S.agalactiae, S.dysgalactiae, S.uberis Corynebacterium pyogenes (suvel) 2. Kolivormne mastiit E.coli, Enterobacter aerogenes (talvel) L.monocytogenes Bacillus cereus Clostridium perfringens 3. Antisanitaarne tootmine Yersinia enterocolitica Staphylococcus Campylobacter E.coli Salmonella Psührotroofne mikrofloora: 1. GN bakterid: Pseudomonas: 60-70% (P.fluorescens, P.putida, P.fragi, P.aeruginosa) Enterobacter: 10-30% (E.aerogenes) Alcaligenes Acinetobacter 2. GP bakterid: Bacillus (B.cereus, B.mycoides, B.coagulans, B.circulans) Staphylococcus
Kõrgeim kohtuvõim Raha müntimise õigus Linna sissetulekute, heakorra ja kindlustuste eest hoolitsemine maksud Kanda hoolt koolide ja kirikute eest Korraldada vaeste ja haigete ülalpidamine Jälgida, et kõik riietuksid vastavalt seisusele Kindlustada öörahu LINNA RAHVASTIK Vt.õpikust tabel lk.71 Millise suurusjärgu linnade hulka kuulusid Eesti linnad? Rahvastiku enamuse moodustasid eestlased, kodanikeks põhiliselt sakslased Antisanitaarne olukord Katk, leepra e. pidalitõbi Seek pidalitõbiste haigla KAUBANDUS Keskaegne linnaühiskond oli korporatiivne, s.t. et linnakodanikud kuulusid eri ühendustesse GILD kaupmeeste ühendus, mis korraldas seltsielu, kaitses liikmete huve, pakkus vajadusel abi ja toetust SUURGILD abielus olevate kaupmeeste ühendus, nende hulgast valiti ka raehärrad MUSTPEADE VENNASKOND vallaliste kaupmeeste ühendus HANSA LIIT Keskaegse kaubanduse ohud:
paremini peene õhtusöögi järgsele pidulikule kaminaõhtule või lagunenud kalurionni üksikul mererannal. Tähtis on nauding! Viski on personaalne jook. Seda ei peagi igaüks mõistma ja hindama. JUUA VISKIT? Eks seda on aegade jooksul tarvitatud väga erineval otstarbel: et oleks lõbus, et purju teeks või et terveks teeks. Antropoloogide väitel pruugiti destilleeritud jooke vanadel aegadel selleks, et ellu jääda: need vedelikud on antiseptilised, aga elamine oli tihti antisanitaarne ja vesi sageli riknenud. Kääritatud joogist koolerat ega düsenteeriat ei saadud - pigem aitas see neid isegi ära hoida. Seega oli alkoholipruukimine inimkonna ajaloos möödapääsmatu. Õnneks oli inimestel maks, mis tootis pidevalt alkoholi lõhustavat fermenti - alkoholdehüdrogenaasi. Paraku pole aga alkoholi lagundamise kiirus kõigil inimestel ühesugune. Vaikset ookeani ümbritsevatel rahvastel (hiinlased, jaapanlased, korealased,
pastöriseerimine, termiseerimine, UHT-töötlus ning steriliseerimine. 42. Piima saasteallikad Piima saastumine: · Bioloogilised · Keemilised · Füüsikalised BIOLOOGILINE SAASTUMINE · Makrobioloogiline putukad, kärbsed, närilised · Mikrobioloogiline mikroorganismid (patogeensed bakterid ja mükotoksiinid) · Loomadel esinevad nakkushaigused tuberkuloos, burtselloos, suu- ja sõrataud · Antisanitaarne pidamine Pseudomonas synxanthus · Piima pikk säilivusaeg · Mittekvaliteetne vesi KEEMILINE SAASTUMINE · Ravimijäägid antibiootikumid, hormoonid, kasvuregulaatorid · Pesemis- ja desinfitseerimisaine jäägid · Pestitsiidid · Polükloreeritud bifenüülid (PCB) · Nitraadid, nitrid, nitroühendid · Lisainete üledoseerimine FÜÜSIKALISED SAASTUMISED · Väljaspoolt piima sattunud osakesed · Klaas · Metallesemed
P.4. Ajalooline tõlgendamine Ajalooline tõlgendamine selgitab välja normatiivakti väljaandmise ajal olnud tingimused, olukorrad ja põhjused, mis tingisid normatiivakti väljaandmise. Normatiivakti loomise ajalugu vaadeldakse koos muude ajalooliste seikadega. Eriti tuleb arvesse võtta seda, et elutingimuste muutumisel muutub ka mõnede terminite sisu. Niisuguste terminite nagu oluline kahju, solvamine, huligaanne käitumine, antisanitaarne olukord jt sisu muutub rahva elatustaseme ning moraalsete ja kultuuriliste tõekspidamiste muutumisega. Ajaloolise tõlgendamise raames uuritakse: 1) miks see õigusakt või -norm vastu võeti (tema reguleerimise objekt ning subjektid); 2) selle õigusakti või -normi vastu võtnud subjekti ajaloolist iseloomu (nt võimude lahususe ning põhiseadusliku käsitluse kriteeriumide alusel);
annaabi.ee 
