1935 võeti vastu seadus, millega keelati relvade müük või saatmine sõdivatele riikidele. See seadus tühistati Teise maailmasõja algul. ITAALIA FAŠISTLIKU KORRA KEHTESTAMINE – oli paljuski seotud Esimese maailmasõja tulemustega. Sõjaveteranid, töötud, vaesed talupojad, ahtake kesklass- kõik ootasid olukorra paranemist. Ajuti seiskus streigilainete tõttu kogu tööstus. Oli kommunistliku revolutsiooni oht. FAŠISM - juhikultust, agressiivset natsionalismi ja sõjakat antikommunismi propageeriv poliitiline liikumine. Rooma riigi sõnast fasces, mis tähendas rihmadega kinni seotud vitsakimpu sellest väljaulatuva kirvega- võimusümbolit, mida liktorid ametiisiku ees kandsid. SISEPOLIITIKA –1919.aastal asutas revolutsioonimeelne sotsialist Benito Mussolini koos rühma teiste sõjaveteranidega uue , fašistliku liikumise, millest kasvas välja partei. 1922 oktoobris korraldas Mussolini oma pooldajate „marsi Rooma“. Selle survel nimetati Mussolin peaministriks
Aastad 1914-1918 ja 1939-1945 olid sõjategevuse kaks perioodi, mida teineteisest eraldas 21aastane relvarahu ajastu. Kõik see mahtus 31 aastasse, käis heitlusi, mis võrsusid nii Aasiast kui ka Euroopast ja hargnesid sealt üle ilma. Euroopa sooritas enesetapu. Inglismaa oli ainus, kes pääses sissetungist, kuid oli ometi laostunud sõjalaenudest ja muutunud USA võlgnikuks. Üle vana Euroopa põrnitsesid teineteist kaks üliriiki. Kommunismiideoloogia kohtus võrdvaarse vastase - antikommunismi ideoloogiaga. Uue paranoia ohvriks langes ka Robert Oppenheimer, keda 1954. aastal hakati süüdistama vanades sidemetes kommunistidega ja võeti temalt pääsmik salastatud tööde juurde. Nõukogude Liit muutis Poola, Ungari, Tsehhoslovakkia, Bulgaaria ja Rumeenia oma vasallriikideks, mida juhtisid Moskva poliitbüroole alluvad nukuvalitsused. Nõukogude Liit neelas endasse taas ka Baltimaad ja taaskehtestas ülemvalitsuse Kaukaasias.
doktriini“. Truman: „Ma arvan, et Ühendriikide poliitika peab toetama vabu rahvaid, kes võitlevad sõjaliste diktatuuride rõhumise või välise surve vastu!“ Selle mõte teostamiseks sai Truman ka Kongressilt raha, aga nüüd oli vaja veel rahvast veenda selles, et Maailma on vaja aidata. Sellepärast liialdaski Truman, öeldes et Ameerika Ühendriike ähvarab suur oht kommunisim näol. See tekitas ameeriklaste seas suure antikommunismi laine. (Howard Cincotta 1997. Lühike Ameerika ajalugu.) Peale kahe erineva suurriigi põrkumist Saksamaa tuleviku üle, kus Ida-Saksamaa jäi NL meele valda ja Lääne-Saksamaa USA mõjuvõimu all. Peale selliseid sündmusi hakati poliitikas kutsuma kahe suurriigi vastaseisu Külmaks sõjaks. NL domineerimine Ida-Euroopas ajas lääneriigid ärevusse. Vaoshoidmispoliitika majanduslike meetmete täiendamiseks püüti luua sõjalist liitu. 1949. aastal asutasid
mille eesotsas oli kindral Francisco Franco. Vabariiklasi toetasid Nõukogude Liit ja Mehhiko, kuid seda ei toetanud Läänevõimud tänu brittide juhitud mittevaheletungimislepingule. Hispaania kodusõda on nimetatud ka Teise maailmasõja esimeseks lahinguks. Franco juhtimise all jäi Hispaania Teises maailmasõjas neutraalseks, ehkki pigem teljeriikide poolt. Ainus legaalne partei Franco reziimi ajal oli Falange española tradicionalista y de las JONS (loodud 1937); partei tähtsustas antikommunismi, katoliiklust ja rahvuslust. Pärast Teist maailmasõda hoiti Hispaaniat, mis oli niigi poliitilises ja majanduslikus isolatsioonis, ka ÜRO-st kuni aastani 1955 eemal. Aastal 1953 omandas USA Hispaanias sõjaväelise tugipunkti. 1960ndatel leidis Hispaanias aset ootamatu Kaisa Suumann 11 IFI6001 Arvuti töövahendina majanduskasv, mida kutsutakse ka Hispaania imeks
kindral Francisco Franco. Vabariiklasi toetasid Nõukogude Liit ja Mehhiko, kuid seda ei toetanud Läänevõimud tänu brittide juhitud mittevaheletungimislepingule. Hispaania kodusõda on nimetatud ka Teise maailmasõja esimeseks lahinguks. Franco juhtimise all jäi Hispaania Teises maailmasõjas neutraalseks, ehkki pigem teljeriikide poolt. Ainus legaalne partei Franco reziimi ajal oli Falange española tradicionalista y de las JONS (loodud 1937); partei tähtsustas antikommunismi, katoliiklust ja rahvuslust. Teise maailmasõja ajal oli Hispaania Francisco Franco juhtimisel osaliselt neutraalne ning ei liitunud ei Kolmikpakti ega Lääneliitlastega, ehkki saatid Saksamaa vägede koosseisus Idarindele nn Helesinise diviisi. Pärast Teist maailmasõda hoiti Hispaaniat, mis oli niigi poliitilises ja majanduslikus isolatsioonis, ka ÜRO-st kuni aastani 1955 eemal. Aastal 1953 omandas USA Hispaanias sõjaväelise tugipunkti
pidada George Orwelli. Tema ,,Loomade farm" (1945) oli Venemaa enamlaste revolutsiooni teravmeelne allegooria, mis algab vabaduse ja lõpeb orjusega. Romaan ,,1984"(1948) oli aga antiutoopia stalinismilaadse võimu alla sattunud Inglismaast aastal 1984. Sellest romaanist oli üldisesse käibesse läinud fraas ,,Suur Vend jälgib sind". Kommunistide ja kommunistliku ideoloogia positsioon jäi Euroopas siiski tugevaks, erinevalt Ameerika Ühendriikidest, kus 1950. Aastail võttis maad äge antikommunismi maania senaator McCarthy juhtimisel. Saksamaa Demokraatliku Vabariigiga on seotud ka film peakirjaga ,,Good bye, Lenin!". See film esilinastus 2003.aastal ja selle lavastaja on Wolfgang Becker. Saksamaal järjest publikurekordeid purustanud ning mainekaid auhindu korjanud ja kriitikute kiidusõnade osaliseks saanud linaloo näol on tegu lõbusa ja nostalgilise komöödiaga, mis toob muige näole nii neile, kes möödunud punareziimi aegu mäletavad ja neilegi, kes sellest vaid juttude
rahvusvahelise tuntuse tõttu laialdast tähelepanu. Nimetamisväärne on see, et mainitud seeria ühiskondlikku toimetusnõukogusse kuuluvad sellised vene idee arendajad, eurasiaanlastest geopoliitikud ja impeeriumi lagunemise kriitikud, nagu Leonid Anninski, Sergei Kara-Murza, Aleksandr Panarin, Vladlen Sirotkin ja Aleksandr Utkin. Endine teisitimõtleja ei hoia kokku värve, kritiseerimaks postsovetliku maa “paljaksriisumise süsteemi” (система ограбления) ja antikommunismi Venemaal. Ta ei halvusta enam kommunismi, vaid vastupidi, peab selle kadumist tragöödiaks, sotsiaalseks katastroofiks, vene rahva suurimaks kaotuseks kogu tema pika ajaloo vältel.36 See, mis aastail 1991–1993 Venemaal toimus, polnud demokraatlik revo- lutsioon, vaid “nõukogude kontrrevolutsioon”, antikommunistlik riigipööre lääne ja globalistide huvides. Lääne “viies kolonn” eesotsas Gorbatšovi ja Jeltsiniga
annaabi.ee 
