Diptühhon o kaheosaline kokkuklapitav kirjutustahvel, mille sisekülg on kaetud vahakihiga. o Puust, elevandiluust või väärismetallist. o Kingiti konsulitele ametisse astumise puhul, hiljem kasutati meelespeadena. [diptühhon peaingel Miikaeli kujutisega] o Hiljem nimetati diptühhoniks kaheosalist altaripilti. Kristlased vajasid ruumi, mis oleks sobiv kokkutulekuteks, hoonet, mille pearõhk oleks siseruumil mitte nagu vanad antiiktemplid, mille kunstiline väljendusjõud koondus hoone välisilmesse. Esimeste kirikute ehitamisel võeti eeskujuks roomlaste arhitektuuris levinud basiilikat. Varakristlik kirik oli lihtne pikergune hoone, mille kaks rida sambaid jagas kolmeks kitsaks osaks nn. lööviks. Kirik oli orienteeritud ilmakaarte suhtes. Lääne-ida suunaline kirik, uks asus läänepoolses otsaseinas. Idapoolses otsas võis olla transept kiriku pikiteljega risti asetsev lööv. Transeptist ida poole avanes
alustati juba 15. sajandil, tööjärje võttis üles Michelangelo Buonarroti, kelles olid ühinenud arhitekti, skulptori, maalija, luuletaja ja teadlase anded. Veneetsias levis samal ajal nähtus nimega palladianism, saanud nime kuulsalt meistrilt Andrea Palladiolt. Palladio oli väga järjekindel antiikkunsti matkija ja armastas väga sambaid, nii, et tema plaanide järgi ehitatud kirikud hakkasid välja nägema justkui antiiktemplid. MAALIKUNST 1. Millised üldised muutused toimusid renessanssmaalikunstis? Maalikunstis õpiti kõigepealt anatoomiliselt õigesti inimest kujutama, edasi andma keha vorme, kõikvõimalikke liigutusi ja näoilmeid. Seejärel tekkis kohe vajadus kujutada ka inimese ümbrust, nii õpiti kujutama ka kõike muud- ehitisi, linde, loomi, puid, ilmastikke jm. Töötati välja perspektiiviõpetus ja tihti maaliti loodud matemaatiliste reeglite järgi. 2
alustati juba 15. sajandil, tööjärje võttis üles Michelangelo Buonarroti, kelles olid ühinenud arhitekti, skulptori, maalija, luuletaja ja teadlase anded. Veneetsias levis samal ajal nähtus nimega palladianism, saanud nime kuulsalt meistrilt Andrea Palladiolt. Palladio oli väga järjekindel antiikkunsti matkija ja armastas väga sambaid, nii, et tema plaanide järgi ehitatud kirikud hakkasid välja nägema justkui antiiktemplid. Ehitustüübid: kuppelehitused, teatrid, raamatukogud, linnalossid ehk palazzod, linnalähilossid ehk maamajad ehk villad, lodzad. Ehitusmaterjalid: looduslik kivi, marmortahveldis, telliskivi, puu. Majoolika. Ehitustehnika: konstruktsioonide tugevdamine rauaga, uued lahendusvõtted kuplite ja võlvide ehitamisel. Ajastu ehitismälestisi: San Marco raamatukogu Villa la Rotonda (A.Palladio) Santa Maria del Fiore kuppel Veneetsias, 16.saj (arh. J
laemaalid. Need meenutavad tavalisi rooma seinamaale, kuid temaatikas on olulisi erinevusi. Kõrvale on jäänud erootilised motiivid, samuti kõik, mida võiks seostada paganlike jumaluste kummardamisega. 24. Millal hakati Rooma riigis ehitama kristlikke kirikuid? Miks just siis? Milline ehitise tüüp selleks sobis ja miks just see? Peale seda, kui 380 aastal kuulutati ristiusk riigi ametlikuks usundiks ja kui risitkogudused lubatuks said, hakati ehitama kristlikke kirikuid. Kuna vanad antiiktemplid oli eelkõige monumendid ja seal oli pime ning vähe ruumi, siis võeti kasutusele uus ehitustüüp Basiilika. Selles oli palju ruumi ning samuti valgust. 25. Mis on ikoon? Kus ja millal tekkis ikoonide maalimise traditsioon? Ikoon on idakirikus kantav, enamasti puidule maalitud pühapilt, millel on kujutatud Jeesus Kristus, Maarja, mõni muu pühak, ingel või püha ajaloo või kirikuloo stseen. 9.sajand. 26. Kuidas merovingide ajal raamatuid valmistati, kuidas neisse suhtuti
teksti illustreeriti miniatuurmaalidega. Reljeefidega kaunistati sarkofaage aga skulptuurise tegemist välditi, et eristuda Varakristlik sarkofaag. 4.saj. paganlikest religioonidest Kiriku ehituse algus Legendi järgi oli ristikoguduse asutajaks Roomas Peetrus. Ta löödi risti (pea alaspidi) keiser Nero valitsemise ajal (64-67 a). 4-5. saj. ehitati ta hauale Rooma Peetri basiilika. Varakristliku kiriku eeskujuks ei sobinud antiiktemplid, kuna olid rajatud jumala kuju jaoks ja inimesed sinna ei pääsenud. Sellepärast võeti kasutusele: Vaade Santa Constanza kirikusse Varakristlik kirik(basiilika) Roomas. 4.saj. Sammaste read jagasid kiriku löövideks. Hoone rajati ida-lääne suunas Pikihoone idaotsa rajati põhilööv ehk transept.
Need meenutavad tavalisi rooma seinamaale, kuid temaatikas on olulisi erinevusi. Kõrvale on jäänud erootilised motiivid, samuti kõik, mida võiks seostada paganlike jumaluste kummardamisega. 24. Millal hakati Rooma riigis ehitama kristlikke kirikuid? Miks just siis? Milline ehitise tüüp selleks sobis ja miks just see? Peale seda, kui 380 aastal kuulutati ristiusk riigi ametlikuks usundiks ja kui risitkogudused lubatuks said, hakati ehitama kristlikke kirikuid. Kuna vanad antiiktemplid oli eelkõige monumendid ja seal oli pime ning vähe ruumi, siis võeti kasutusele uus ehitustüüp Basiilika. Selles oli palju ruumi ning samuti valgust. 25. Mis on ikoon? Kus ja millal tekkis ikoonide maalimise traditsioon? Ikoon on idakirikus kantav, enamasti puidule maalitud pühapilt, millel on kujutatud Jeesus Kristus, Maarja, mõni muu pühak, ingel või püha ajaloo või kirikuloo stseen. 9.sajand. 26. Kuidas merovingide ajal raamatuid valmistati, kuidas neisse suhtuti
annaabi.ee 
