Antiikteatris lavastati tragöödiaid juba alates 535. a. e.m.a. Alates 480. a. e.m.a lisandusid komöödiad. Kõik etendused olid mõeldud massilise vaatajaskonna jaoks. Kreeka teater oli vabaõhuteater, etendused toimusid lahtise taeva all ja päevavalges. Näiteks Ateena teater mahutas 17000 tuhat pealtvaatajat. Orkestra oli väike ümmargune väljak, läbimõõduga umbes 24 meetrit, kahe külgmise sissekäiguga, mille kaudu sisenes alguses publik ja hiljem koor. Orkestral toimus tegevus. Teatri põhilisteks osadeks olid orkestra, pealtvaatajate kohad ja skeene. Skeene oli algselt näitlejatele ümberriietumiseks mõeldud telgitaoline ruum, kust näitlejad ilmusid oma osi täitma. Hiljem asendus see püsiva ehitisega, mis harilikult kujutas lossi või templi esikülge. . Pealtvaatajate istmeread asetsesid astmeti, piirates orkestrat hobuserauakujuliselt. Radiaalselt paigutatud...
Wagner tegi ka ooperireformi , mis seisnes selles ,et : 1.Ta kustutas saalis tuled, et laval olev tegevus oleks paremini jälgitav. 2. Saali põrand oli ehitatud kaldu, et ka viimastest ridadest oleks tegevus jälgitav. 3. Orkester paigutati orkestriauku. 4. Võttis iga tegelase jaoks kasutusele juhtmotiivi, mis samuti hõlbustas tegevuse jälgimist. 5. Orkestrile anti suur osa tegevuse edasiviimisel. Uuendamisel võttis ta eeskuju antiikteatrist. Enne ooperireformi oli saalis valge ning inimesed ei läinud mitte ooperit kuulama vaid ennast näitama. Ooper oli pigem teisejärguline ning taustaks. Ooperireform oli hea kuna see pani inimesi ooperit jälgima ja tegi selle ka lihtsamaks. Plussiks oli see , et Wagner lasi põranda viltu ehitada , et saaks paremini jälgida laval toimuvat ja et orkestri jaoks oli ka tehtud oma koht. Wagner tegi kogu ooperist terviklikku loo ning lavastas tavaeluga sarnaneva ooperi.
Euroopa kultuuri mõjutajaks. Kuid tekib küsimus, millega on antiikkirjandus mõjutanud Euroopa kultuuri? Antiikajast on tegelikult päris palju kandunud tänasesse päeva. Päris palju on ühist, kuidas samas ka päris palju on muutunud ja muutub veelgi. Siiski ju, mida aeg edasi, seda arenenumad riigid on ja väga palju tuleb uut juurde. Kuid mida on siis kaasa toonud antiikkirjandus Euroopa kultuurile ja kuidas on see seda kultuuri mõjutanud? Antiikteatrist on tänasesse teatrisse päris palju edasi kandunud. Antiikteatri algus on seotud usutseremooniaga ning etendusi hakkati etendama juba 2500 aastat tagasi. Tänases teatris on tõusvad pingiread ja lava, mis iseloomustas ka antiikteatrit. Antiikteatris kandsid näitlejad maske, praegu aga pandakse näitlejatele grimm peale ja ongi hea . Algne zanr antiikteatris oli tragöödia. Tragöödia tekkis siis, kui Aristoteles eraldas eeslaulja koorist
docstxt/12361068965852.txt
aastal Maria Medici pulmade puhul ja selle edu leidis laia vastukaja, mistõttu selle teose kohta on meil ka rohkem teada (etendus algas fanfaarihelidega- avamängu tollal veel ei tuntud. See järel ilmus Proloog traagilise muusana ja esitas lauldes lühidalt eelseisva etenduse sisu. Nüüd tuli lavale koor, mille koosseisus oli karjuseid, nümfe ja allilma vaime, ning algas tegevus, mida saatis lava taha peidetud või kostümeeritud orkester. Iga laulja esitas mitut rolli, koor aga- erinevalt antiikteatrist-, mitte ainult ei jaganud oma arvamust toimuva kohta, vaid osales ka ise sündmustikus.). Koori esituses võisid lavalt kõlada ka madrigalid. Claudio Monteverdi (1567-1643) on esimene neist väljapaistvaist muusikuist, kellega on seotud ooperikunsti areng. Tutvunud muusikalise draama esimeste näidetega, oskas Monteverdi hinnata neid suuri võimalusi, mida pakkusid Firenze camerata liikmete katsetused
aastal Maria Medici pulmade puhul ja selle edu leidis laia vastukaja, mistõttu selle teose kohta on meil ka rohkem teada (etendus algas fanfaarihelidega- avamängu tollal veel ei tuntud. See järel ilmus Proloog traagilise muusana ja esitas lauldes lühidalt eelseisva etenduse sisu. Nüüd tuli lavale koor, mille koosseisus oli karjuseid, nümfe ja allilma vaime, ning algas tegevus, mida saatis lava taha peidetud või kostümeeritud orkester. Iga laulja esitas mitut rolli, koor aga- erinevalt antiikteatrist-, mitte ainult ei jaganud oma arvamust toimuva kohta, vaid osales ka ise sündmustikus.). Koori esituses võisid lavalt kõlada ka madrigalid. on esimene neist väljapaistvaist muusikuist, kellega on seotud ooperikunsti areng. Tutvunud muus.lise draama esimeste näidetega, oskas Monteverdi hinnata neid suuri võimalusi, mida pakkusid Firenze camerata liikmete katsetused. Nende üritust jätkates astus ta aga kohe paraja sammu kaugemale. 1607. a. kirjutas ta muus.lise legendi "Orpheus"
aastal Maria Medici pulmade puhul ja selle edu leidis laia vastukaja, mistõttu selle teose kohta on meil ka rohkem teada (etendus algas fanfaarihelidega- avamängu tollal veel ei tuntud. See järel ilmus Proloog traagilise muusana ja esitas lauldes lühidalt eelseisva etenduse sisu. Nüüd tuli lavale koor, mille koosseisus oli karjuseid, nümfe ja allilma vaime, ning algas tegevus, mida saatis lava taha peidetud või kostümeeritud orkester. Iga laulja esitas mitut rolli, koor aga- erinevalt antiikteatrist-, mitte ainult ei jaganud oma arvamust toimuva kohta, vaid osales ka ise sündmustikus.). Koori esituses võisid lavalt kõlada ka madrigalid. on esimene neist väljapaistvaist muusikuist, kellega on seotud ooperikunsti areng. Tutvunud muus.lise draama esimeste näidetega, oskas Monteverdi hinnata neid suuri võimalusi, mida pakkusid Firenze camerata liikmete katsetused. Nende üritust jätkates astus ta aga kohe paraja sammu kaugemale. 1607. a. kirjutas ta muus.lise legendi "Orpheus"
27. sonett on uudne proosavorm renessansiajal 28. farss on lühike jämekoomiline näidend 29. passioon on keskaja kirikunäidend, tegelaseks Jeesus 30. tragöödia on vanim näidendi liik Kas autor ja zhanr (liik) sobivad kokku? 31. Shakespeare ja komöödia 32. Sophokles ja tragöödia 33. Aristophanes ja komöödia Kas see iseloomustus teatri kohta kehtib? 34. antiikteater oli lossides 35. renessansiteater oli siseôuedes ja rôdudel 36. keskaja teater oli vabaôhus ja paviljonides 37. antiikteatrist kasvas välja ooperi- ja sônalavastusteater Kas antud luuleliik tekkis keskajal 38. pastoraal 39. kantsoon 40. ood ja hümn 41. eleegia 42. valm 43. serenaad Kas järgmine väide on ôige 44. madu esineb halva tegelasena nii Vanas Testamendis kui ka "Gilgame`sis" 45. Noa ja Utnapi`stim on läbi elanud veeuputuse 7 46. linnakirjandus tekkis keskajal 47. Koguja raamat on Vana Testamendi osa 48
Seneca suri stoikule vääriliselt. Ta kutsus kokku oma sõbrad. Vikses vestluses ja flöödimängu saatel heitis sooja vanni ja lõikas veenid läbi suri nii nagu stoiku pidi surema. Nero ei surnud aga stoikule vastavalt. Ta küll tappis ennast ise, kuid viimases hädas. Nero suhted kristlastega: kristlaste tagakiusamine ja hukkamine. Stoikud harjutasid end surmaga kui millegi ebameeldivaga. Kristlaste jaoks see ebameeldiv ei olnud, nad läksid surma märtritena. 13. Mida teadis keskaeg antiikteatrist? Keskajal teati antiiknäidendeid rohkem kui praegu. Oli tragöödia (kuningad, katastroof) ja komöödia (lihtrahvas, õnnelik lõpp). Sõna ,,teater" tähendust mõisteti keskajal umbkaudselt. Tunti küll antiigi teatritekste (Terentius, Seneca, Menandros), kuid nende zanreid hinnati ebatäpselt (nt tragöödiaks peeti katastroofiga lõppevat ülevas stiilis lugu). Piir jutustava ja dramaatilise kirjanduse vahel hägustus. Teatritekst ja etendus polnud omavahel eriti seotud
annaabi.ee 
