grupp 2. JUMESTAMINE KESKAJAL JA PÄRAST SEDA Meikimisviisid olid keskajal igas riigis täiesti erinevad, iga ühiskonnaklass ilustas end omal viisil. Meiki kasutasid vaid õukonnadaamid, näitlejannad ja kergemeelsed naised. Inglismaal toonitasid naised oma näo kahvatuks, Itaalia naised kasutasid õhe- tavroosat näovärvi, oma nahast tooni võtta tugevamat värvi. Keskajal kulmud raseeriti täiesti ära, et saada endale antiikskulptuuriga sarnanev välimus. Ülemisele silmalaule tõmmati vedela lauvärvi ja tiku abil must laujoon. Kasutati musta kontuurpliiatsit. Hiljem tuli kasutusele ka põsepuna ja punane huule- värv. Keskaja üheks ihaluseks olid täidlased huuled. 2.1 Renessanss Peale keskaja algas renessansiajastu ehk taassünd. Sellel ajastul oli meikimise suunaks naise loomuliku ilu rõhutamine senisest vähem silmatorkavate vahenditega. Alusmeigi tegemiseks kasutati ikka veel tinavalget
kunstiga. 1417.a. valmib tal Pühajüri kuju, mis on üle kahe meetri kõrge marmorkuju, mis paigutati ühe kiriku välisseinas asuvasse nissi süvendisse. Kuju on pärast antiikaega esimest korda vabafiguur, ei ole seotud arhitektuuriga ja ka selle skultuuri juures rakendatud kontraposti tugijalg, mis muudab kuju seisaku anatoomiliselt loomulikuks. Kuju võib ka ilma riieteta hea välja näha, mis eristab seda gootis. Võrreldes antiikskulptuuriga see on individuaalsem ja psühholoogilisem. 1430.a. valmib tal pronksist Taaveti kuju, mis on peaaegu elusuurune. Populaarne kuju. Donatello Taavetit on kujutatud võitjana ja see oli tema üks esimesi figuure, mis on kujutatud alasti. Kuna ta imetles nooruslikku ilu kuju oli vastandatud keskajale, kus ihu näitamine oli patt. Ta töötas peale Firenze veel teistes Itaalia linnades ja levitas uutmoodi kunsti. Padovas püstitas ta Gatlamelatale ratsamonumendi esimene uusajal
6. ja 15.sajandi vahelisel perioodil on olnud kasutusel lauvärv, mida oli teadaolevalt rohelist, sinist ja halli tooni. Ülemisele silmalaule tõmmati vedela lauvärvi ja tiku abil must laujoon.Kõige järsem muutus keskaja muutus naiste meikimistavades puudutas kulme. 13.sajandi Inglismaa naised soovisid näidata oma kulme tegelikust heledamate ja õhematena. Mõnikord raseeriti kulmud täiesti ära sooviga saada endale antiikskulptuuriga sarnanev välimus. Prantsusmaa naised 32 värvisid aga kulmud hoopisiki pruuniks ja kitkusid hästi õhukesteks kaarteks. See mood levis ka mujale ning kogu 14. ja 15. sajandi jooksul eelistasid Euroopa naised kõrgeid peenikesi kulmukaari. Lõhnastamine polnud keskajal laialt levinud. 14.sajandiks hakati siiski aktsepteerima vaevalt märgatavat safarilõhna, kuid Bütsantsi eksootilisi parfüüme ei
6. ja 15.sajandi vahelisel perioodil on olnud kasutusel lauvärv, mida oli teadaolevalt rohelist, sinist ja halli tooni. Ülemisele silmalaule tõmmati vedela lauvärvi ja tiku abil must laujoon.Kõige järsem muutus keskaja muutus naiste meikimistavades puudutas kulme. 13.sajandi Inglismaa naised soovisid näidata oma kulme tegelikust heledamate ja õhematena. Mõnikord raseeriti kulmud täiesti ära sooviga saada endale antiikskulptuuriga sarnanev välimus. Prantsusmaa naised 32 värvisid aga kulmud hoopisiki pruuniks ja kitkusid hästi õhukesteks kaarteks. See mood levis ka mujale ning kogu 14. ja 15. sajandi jooksul eelistasid Euroopa naised kõrgeid peenikesi kulmukaari. Lõhnastamine polnud keskajal laialt levinud. 14.sajandiks hakati siiski aktsepteerima vaevalt märgatavat safarilõhna, kuid Bütsantsi eksootilisi parfüüme ei
Paradiisi väravaks. 19 Donatello oli vararenessanssi kuulsaim meister. 1417. aastal valmis tal Püha Jüri kujutav üle 2 m kõrgune marmorkuju. Pärast antiikaega oli see esimene vabafiguur st praktiliselt sõltumatu arhitektuurist. Selle skulptuuri puhul rakendati esmakordselt üle tuhande aasta ka kontrapost, mis muudab kuju seisaku anatoomiliselt loomulikuks. Võrreldes antiikskulptuuriga on Püha Jüri enam individualiseeritud ja psühholoogiliselt rikkam. 1430. aastal valmis pronksist peaaegu elusuurune Taavet. Taavet oli üldse väga populaarne kogu renessansiaegses Itaalias, sest temas nähti sel ajal hinnatud väärtusi, eelkõige üksikisikut, kes julgeb reegleid rikkuda ja riskida, kuid võidab. Donatello Taavet on kujutatud võitjana, see on esimene vabalt seisev alastifiguur pärast antiikaega. Donatello töötas ka väljaspool Firenzet