Hellenism Kolm suurt hellenistlikku riiki · Egiptus Ptolemaioste dünastia (Ptolemaios I Soter) · Seleukiidide riik (Seleukos I) · Makedoonia, selle võimu all ka Kreeka linnriigid antigoniidid (Antigonus I) Hellenism · Kreeklaste ja makedoonlaste massiline ümberasumine Lähis-Ida maadesse. · Kreeka keel ja eluviis · Hellenismiperiood ajavahemik Aleksander Suure vallutusest Rooma võimu kehtestamiseni. Hellenistlikud linnad · Aleksandria, Antiookia, Pergamon. · Kreekapärased ehitised: templid, staadionid, gümnaasiumid, teatrid jms. Hellenistlik kirjandus ja religioon · Silmapaistvaim zanr luule · Komöödia · Idamaised jumalad
valmistama rauast, kuid keskuste kujunemine: Delfi ja algas Sparta ülemvõim Seleukiidid; see ei toonud esialgu Olümpia 4.saj. I poolel tõusis valitsevaks Makedoonia, k.a Kreeka kaasa ühiskonna arengu Teeba Antigoniidid märgatavat kiirenemist. Olümpiamängude korraldamine 4.saj.keskel algas Makedoonia Pergamon Attaliidid Suhted naabermaadega alates 776 eKr- pani aluse tõus. 338.a. eKr Chaironeia Hellenismiajastu lõpetasid olid nõrgenenud kreeklaste ajaarvamisele lahingus purustas Philippos II Rooma vallutused ja siinsed
Aleksander Suure vallutusretked 336 323 eKr · Gordioni sõlm needus, raiu sõlm lahti, julgus. · Diadohhide (väepealike) sõjad, pärast Aleksander Suure surma. · Impeerium jaguneb kolmeks: Egiptus ptolemaiosed Babüloonia, Süüria, Pärsia seleukiidid Makedoonia + Kreeka antigoniidid · Hellenistlik riik ja selle ühiskonna korraldus (ennem linnriigid e polised) Piiramatu võimuga monarh Jumalikustamine Talupojal allutatud seisund praktiliselt ori Linnad kohalikukkude omavalitsemine Sõjavägi koosnes palgasõduritest. · Hellenistlik kultuur Keskused Aleksandria, Pergamon, Ateena, Antiookia - palju uusi linnasi.
Porose lahing 326. Indias, viimane lahing Indiast pöördub tagasi, sest sõjavägi on väsinud, kõrbeteekonnal sureb Hephaistion. 323 jõuab Babüloni, kus ta sureb või tapetakse. Poeg on alles väike, Aleksander ei ütle oma järglast, pillab sõrmuse ja ütleb ,,kõige väärikamale". Järgneb sõda trooni pärast diadohhide sõjad. Aleksandri maailmariik jaguneb: 1. Egiptus Ptolemaiosed 2. Babüloonia, Süüria, Pärsia Seleukiidide riik 3. Makedoonia + Kreeka Antigoniidid 4. Bergamoni kuningriik Lysimachos Riigid pole enam polised, vaid kuningriigid. Hellenism Hellenism on kreeka kultuur idamaiste mõjutustega. Kreeka kultuur ja keel säilivad läbi hellenismiajastu. Muutused ühiskonnas: · Valitsemisvorm monarhia (monarhid loovad enda ümber idamaised õukonnad) · Kaob mõiste ,,kodanik", selle asemel kujuned ,,riigi alam"
elulaad kindlalt valitsesid. Mait Kõiv. Kreeka ajalugu. Tallinna Ülikooli loengukonspekt. Allikas B Kuigi linnriigid polnud ei Kreekas ega idamaades kohalikul tasandil tähtsust kaotanud, koondus kõrgem poliitiline võim hellenismiperioodil suurriikide kuningatele. Tähtsamad dünastiad Egiptuse Ptolemaioste, Aasia Seleukiidide ja Makedoonia Antigoniidid põlvnesid Aleksander Suure väejuhtidest. Nende teoreetiliselt piiramatu võim tugines kreeklastest ja makedoonlastest sõduritel, kelle hulka hakati võtma aja jooksul üha rohkem kohalikku päritolu mehi. Teisalt taotlesid kuningad ka hellenistlikke linnade toetust, tegid neile rikkalikke annetusi ja pakkusid kaitset vaenlaste vastu. /.../ Kuningas oli idee poolest eelkõige väejuht, oma alamate kaitsja ja heategija. Alamatelt oodati valitseja kultuslikku austamist. /..
· Aleksandril tema eluajal polnud lapsi, aga ta naine kandis last, ning veidi pärast Aleksandri surma ta sünnitas. See poeg ei saanud valitsema hakata, kuna ta oli nii noor. · Aleksandri naisel(pärslanna) oli ka teine poeg, aga tema ei saanud ka valitsema hakkata, sest ta oli poolearuline. · Aleksandri impeerium jagunes neljaks suureks osaks 1. Makedoonia ja Kreeka Antiigos oli väepealik, antigoniidid 2. Pergamon seal hakkas valitsema Attaliidide dünastia 3. Egiptus seal läks võim Ptolemaiosele, räägitaksegi Ptolemaiose Egiptusest 4. Mesopotaamia+Pärsia Seleukiid hakkas valitsema, Seleukiidide riik · Hellenism sai alguse sellega, et toimus kreeklaste väljaränne. Eeskätt rändasid välja sõdurid. Välja rändasid ka kaupmehed ja käsitöölised
rahvakoosolek ja viis ellu kodanike poolt valitud ametnikkond. Kuid klassikalisest perioodist erinevalt polnud enamus linnu enam sõltumatud, vaid allus ühe või teise hellenistliku kuninga ülemvõimule. Paljudes linnades oli kuninga garnison asevalitseja (epistates) juhtimisel. Linnad maksid enamasti andamit (phoros) ja kriitilises olukorras võis kuningas loota nende sõjajõudude toele. Tähtsamad hellenistlikud dünastiaid Egiptuse Ptolemaiosed, Aasia Seleukiidid ja Makedoonia Antigoniidid põlvnesid Aleksander Suure väejuhtidest. Nende teoreetiliselt piiramatu võim tugines kreeklastest ja makedoonlastest sõduritele, kelle hulka hakati võtma aja jooksul ka kohalikku päritolu mehi. Hellenistlikud kuningad püüdsid võimaluse korral säilitada kohalikke traditsioonilisi sõltuvussuhteid ja kasutada ära juurdunud võimustruktuure. Samas taotlesid nad ka hellenistlike linnade toetust, tegid neile rikkalikke annetusi ja pakkusid kaitset vaenlase eest. Kuningaid ümbritsev
Kreeka linnad, kasutades idamaiseid rikkusi, omasid võimsamaid rahalisi vahendeid, kui neil varem oli olnud uhkemad ehitised. Jätkus linnades ka orjandus. Kuningad jätkasid Alexandri praktikat ka seeläbi, et nad hakkasid ennast jumalikustama. Esmalt Ptolemaiosed Egiptuses. Esimene kuulutas ka oma perekonna jumalateks. Egiptuses oli see ka kohalike muistsete tavade jätk. 3. saj hakkasid ennast jumalikustama ka seleukiidid, kuid antigoniidid Mak-s ei teinud seda. Hellenismiperioodi kultuur. Põmst Vana-Kreeka kult jätk. Fundamentaalseid muutusi ei toimunud, kuid teatud uued jooned. Kultuur kaotas oma linnriikliku seotuse a-poliitilisemaks. Pol sõltuva maailmavaate osa väiksemaks. Kult muutus rohkem eraviisiliseks. Enam ei mõeldud koguaeg kogukonna peale, vaid üksikisiku huvidele ja isiklikule õnnele. Samal ajal muutus ta ka valitsejatest rahaliselt sõltuvamaks
diadohhid üritasid tema nimel valitseda, hiljem aga väike Aleksander tapeti. 14 Tuntuimad väepealikud olid Ptolemaios (sai oma võimu alla Egiptuse), Antigonos (Makedoonia ja Kreeka), Selukos (Babüloonia, Süüria), kes panid aluse vastavatele dünastiatele (epigoonid – diadohhide järeltulijad): Ptolemaiosed (nt Kleopatra), Seleukiidid ja Antigoniidid ning vastavatele riikidele riikidele. Diadohhide riikide piirid muutusid pidevalt. Lakkamatud sõjad. Pergamon, Kreeka-Baktria riik. Kõigis riikides oli tugev kreeka mõju. Ülemkiht oli enamasti kas täiesti või osaliselt kreekastunud. Pool- iseseivad polised, kus elasid kreeklased (sisekorraldus oli sarnane klassikalistele polistele), ning nn kuningamaad, kus elasid allutatud kohalikud rahvad. III saj lõpus II alul hakkasid alad üle minema Rooma kontrolli alla. Aastaks 146 oli
annaabi.ee 
