· Oligosahhariidsed jäägid on kindlalt polaarse paigutusega, seotus fosfolipiidse hüdrofiilse osaga või moodustavad komplekse valkudega. Nad on eukarüootse raku välispinnal - seda osa nimetatakse glükokaalüksiks. Nad moodustavad membraani kuivmassist 2-10% ja kindlustavad õiged rakkude vahelised seosed. Eriti oluline embrüogeneesis, kus toimuvad rakkude ulatuslikud ümberpainemised. Samuti tagavad membraanide pinna antigeensuse, on seostuskohaks paljudele patogeensetele viirustele või bakteriltele. · Memraanis võib leida ka vitamiine peamiselt rasvlahustuvat karoteeni ja E-d. nende ülesandeks on kaitsta membraane, eriti lipiidset osa oksüdatiivsete kahjustuste eest. 5 Rakubioloogia Elementaarmembraani ülesanded:
Oligosahhariidsed jäägid on kindlalt polaarse paigutusega, seotus fosfolipiidse hüdrofiilse osaga või moodustavad komplekse valkudega. Nad on eukarüootse raku välispinnal - seda osa nimetatakse glükokaalüksiks. Nad moodustavad membraani kuivmassist 2-10% ja kindlustavad õiged rakkude vahelised seosed. Eriti oluline embrüogeneesis, kus toimuvad rakkude ulatuslikud ümberpainemised. Samuti tagavad membraanide pinna antigeensuse, on seostuskohaks paljudele patogeensetele viirustele või bakteriltele. Memraanis võib leida ka vitamiine peamiselt rasvlahustuvat karoteeni ja E-d. nende ülesandeks on kaitsta membraane, eriti lipiidset osa oksüdatiivsete kahjustuste eest. 5 Rakubioloogia Elementaarmembraani ülesanded:
Loomade sõnnikus Vaktsiinid: · Vaktsiin patogeensete mikroobide nõrgestatud või spetsiaalselt töödeldud tüved, mis kutsuvad esile antikehade tekke ja kaitsevad inimest haigusetekitaja eest · Mõnedel bakteritel on mitmeid toksiine (nt sarlakite tekitajal Streptococcus pyogenes'el), teistel on aga üks põhitoksiin · Vaktsiinid jagunevad: o Nõrgestatud tüved e elusvaktsiin Kultuur on säilitanud on antigeensuse, aga kaotanud virulentsuse Tuberkuloosi, tüüfuse ja siberi katku vastane vaktsiin o Formaliiniga töödeldud e anatoksiin e toksoid Teetanuse vastane vaktsiin o Inaktiveeritud tüved e surmatud vaktsiin Neid on rohkem, sest enamikke mikroobe ei õnnestu nõrgestada Difteeria, läkaköha, katku, koolera ja tüüfuse vastane vaktsiin pH mõju mikroorganismile: · Patogeenid:
proliferatsioon ja hüpertroofia, neuronite ja kõrvalasuvate gliiarakkude sulandumine. PrPSc haaratakse neuronitesse ja fagotsüütidesse, kuid neid on raske degradeerida. Prioonide kontsentratsioon võib oluliselt tõusta. • In vitro tsütopatoloogiline efekt puudub • Kahekordistumiseks kulub vähemalt 5,2 päeva, inkubatsiooniperiood on pikk • Põhjustavad neuronite vakuoliseerumist, tärkliselaadset kattu, glioosi • Sümptomid: lihaskontrolli kaotus, värisemine, dementsus • Antigeensuse puudumine • Põletiku puudumine • Immuunvastuse puudumine • Interferooni tootmise puudumine Haigused. Progressiivne degeneratiivne neuroloogiline haigus, pika inkubatsiooniperioodiga. Kaob lihaskontroll, tekib värin, müokloonilised tõmblused, treemor, koordinatsiooni kadumine, kiirelt progresseeruv dementsus, surm. Diagnostika. Otseseid meetodeid prioonide leidmiseks elektronmikroskoopial, antigeeni määramisel, nukleiinhapetega pole, seroloogiliselt ka antikehi määrata ei saa
Paljunevad aeglaselt – pooldumine 12-24 tunni tagant, isolatsioon võib vajada isegi kuni 3-8 nädalat. M. lepraet pole senini suudetud kunstlikul söötmel kasvatada. On identifitseeritud pea 100 liiki. Mükobakterite alla liigitamine toimub happekindluse, mükoolhappe olemasolu ja kõrge G+C indeksi alusel. Rakusein on kompleksne, lipiididerikas. Rakusein annab happekindluse, aeglase kasvu, resistentsuse detergentidele ja tavalistele antibiootikumidele, antigeensuse, klombistumise. Rakusein põhistruktuur on tüüpilise G+ bakteri oma: plasmamembraani katab peptidoglükaan, välismembraani pole. Mükobakteri sein on aga komplekssem: plasmamembraani on ankurdunud valgud, fosfatidüülinositooli mannosiidid, lipoarabinomannaan (LAM), mis on funktsionaalselt sarnane O-LPSiga teistel bakteritel. Peptidoglükaanikihnt moodustab vundamendi arabinogalaktaani (hargnenud polüsahhariidi) kinnitumiseks, kusjuures D-arabinoosile kinnituvad
välja. Tegelikult sisaldavad vaktsiinid nõrgestatud, surmatud organisme, inaktiveeritud toksiine (toksoide) või subtsellulaarseid fragmente. Enamik vaktsiine on viirusvastased. Elusvaktsiinid sisaldavad nõrgestatud mikroorganisme (viiruseid). Nende jaoks on kasvukeskkond muudetud vastavaks, et nende geenid muteeruks nii, et nad kaotaksid oma virulentsuse, kuid säilitaks antigeensuse. Taolised vaktsiinid tekitavad lokaliseerunud ja tugeva immuunvastuse ega vaja tavaliselt korduvvaktsineerimist. Samas on elusvaktsiinide manustamine immuunkomprimeeritud isikutele raskendatud. Antigeenide kasutamine vaktsiinides tähendab kunstlikku aktiivset immuniseerimist. Elusvaktsiinid on tuulerõugete, lastehalvatuse, mumpsi, hepatiit A, kollapalaviku, leetrite, punetiste vastu. Ainus bakteriaalne elusvaktsiin on tuberkuloosivastane (Mycobacterium bovis). Surmatud
annaabi.ee 
