missasid (näiteks Missa syllabica, 1977/1996 salme, Stabat mater (1985), Magnificat (1989), Te Deum (1984/1992), Johannese passioon (1982), Miserere (1989/1992). Pärt on kirjutanud väga erinevates keeltes tekstidele. Alati allutab ta aga oma muusika keele struktuurile, lähtudes muusikalise motiivi loomisel näiteks silpide arvust sõnas. Üks Pärdi populaarsemaid kooriteoseid on tsükkel "Seitse magnificati-antifooni" (1988/1991) - seitse erinevat, omaette terviklikku miniatuuri, mis moodustavad kauni tsükli . Suure osa oma tintinnabuli-stiilis teostest on loonud Pärt väga väikesele koosseisule. Näiteks "Stabat mater" on kolmele soolohäälele ja kolmele keelpillile, "Berliner Messe" (1990/1997) neljale soolohäälele ja orelile. Seevastu on Te Deum'is kolm koori, ettevalmistatud klaver ja keelpilliorkester. Suurt sümfooniaorkestrit (koos sopraniga) on
"Littlemore Tractus" segakoorile ja orelile (2000) "My Heart's in the Highlands" kontratenorile (aldile) ja orelile (2000) "Salve Regina" segakoorile ja orelile (2001-02) Kaks hällilaulu, häälele ja klaverile (2002) "In principio" segakoorile ja orkestrile (2003) "L'Abbé Agathon" sopranile ja 8 tsellole (2004) Saateta vokaalteosed "Solfeggio" segakoorile (1963) "Summa" segakoorile (1977) "Kaks slaavi psalmi" segakoorile (Ps 117 ja 131; 1984/1997) "Seitse magnificati-antifooni" segakoorile (1988/1991) "Magnificat" segakoorile (1989) "Bogoroditse Djevo" segakoorile (1990) "And One of the Pharisees ..." kolmele häälele või kolmehäälsele koorile (1992) "I Am the True Vine" segakoorile (1996) "Dopo la vittoria" segakoorile (1996-98) "Kanon Pokajanen" segakoorile (1997) "Tribute to Caesar" segakoorile (1997) "The Woman with the Alabaster Box" segakoorile (1997) "Triodion" segakoorile (1998) "Zwei Beter" naiskoorile (1998)
"Littlemore Tractus" segakoorile ja orelile (2000) "My Heart's in the Highlands" kontratenorile (aldile) ja orelile (2000) "Salve Regina" segakoorile ja orelile (2001-02) Kaks hällilaulu, häälele ja klaverile (2002) "In principio" segakoorile ja orkestrile (2003) "L'Abbé Agathon" sopranile ja 8 tsellole (2004) Saateta vokaalteosed 4 "Solfeggio" segakoorile (1963) "Summa" segakoorile (1977) "Kaks slaavi psalmi" segakoorile (Ps 117 ja 131; 1984/1997) "Seitse magnificati-antifooni" segakoorile (1988/1991) "Magnificat" segakoorile (1989) "Bogoroditse Djevo" segakoorile (1990) "And One of the Pharisees ..." kolmele häälele või kolmehäälsele koorile (1992) "I Am the True Vine" segakoorile (1996) "Dopo la vittoria" segakoorile (1996-98) "Kanon Pokajanen" segakoorile (1997) "Tribute to Caesar" segakoorile (1997) "The Woman with the Alabaster Box" segakoorile (1997) "Triodion" segakoorile (1998) "Zwei Beter" naiskoorile (1998) "Which Was the Son of ..
muusikatraditsiooniga: nende hulgas on missasid, näiteks "Missa syllabica" (1977/1996), psalme "Stabat mater" (1985), "Magnificat" (1989), "Te Deum" (1984/1992), "Johannese passioon" (1982), "Miserere" (1989/1992). Pärt on kirjutanud väga erinevates keeltes tekstidele. Alati allutab ta aga oma muusika keele struktuurile, lähtudes muusikalise motiivi loomisel näiteks silpide arvust sõnas. Üks Pärdi populaarsemaid kooriteoseid on tsükkel "Seitse magnificati-antifooni" (1988/1991) seitse erinevat, omaette terviklikku miniatuuri, mis moodustavad kauni tsükli. Suure osa oma tintinnabuli-stiilis teostest on loonud Pärt väga väikesele koosseisule. Näiteks "Stabat mater" on kolmele soolohäälele ja kolmele keelpillile, "Berliner Messe" (1990/1997) neljale soolohäälele ja orelile. Seevastu on "Te Deum"-is kolm koori, ettevalmistatud klaver ja keelpilliorkester. Suurt sümfooniaorkestrit (koos sopraniga) on ta
Suur osa vokaalteostest seostub vana ladinakeelse kirikumuusikatraditsiooniga: nende hulgas on missasid, näiteks Missa syllabica; psalme, Stabat mater, Magnificat, Te Deum, Johannese passioon. Pärt on kirjutanud väga erinevates keeltes tekstidele. Alati allutab ta aga oma muusika keele struktuurile, lähtudes muusikalise motiivi loomisel näiteks silpide arvust sõnas. Üks Pärdi populaarsemaid kooriteoseid on tsükkel "Seitse magnificati-antifooni" - seitse erinevat, omaette terviklikku miniatuuri, mis moodustavad kauni tsükli . Suure osa oma tintinnabuli-stiilis teostest on loonud Pärt väga väikesele koosseisule. Näiteks "Stabat mater" on kolmele soolohäälele ja kolmele keelpillile, "Berliner Messe" neljale soolohäälele ja orelile. Seevastu on ,,Te Deum'is" kolm koori, ettevalmistatud klaver ja keelpilliorkester. Suurt sümfooniaorkestrit (koos sopraniga) on ta kasutanud näiteks teoses "Como anhela la cierva".
annaabi.ee 
