rasestumisvastased käsnad. Luffa ,,käsn", mida samuti kutsutakse käsnkõrvitsaks, on tavaliselt müüa kasutamiseks köögis või dusi all, ei ole tuletatud loomast, hoopis kiulisest pudelkõrvitsa ,,skeletist". Mõned naturaalsed käsnad on siiani müügil samal põhimõttel kui puhastamise tööriistadki, kuigi enamus neist on praegu kasutusel kas keha/näo käsnadena või kaunistamise vahenditena(kasutatakse käsnadega värvimisel). ANTIBIOOTILISED ÜHENDID Käsnadel on meditsiiniline võime tänu käsnade enda sees olevatele ainetele või mikroobilise kemikaalide sümbioosi tõttu, mida saab kasutada viiruste, bakterite, kasvajate ja seente ravimiseks. KÄSNADE KASUTAMINE DELFIINIDE POOLT Naturaalsete merikäsnade kasutamist vahenditena on uuritud kohas nimega Bottlenose Dolphins mis asub Hai lahes. Delfiin hoiab merikäsna oma ninal, arvatavastit selleks, et kaitsta oma nina toidu hankimise ajal liivases merepõhjas
Mesilased vähendavad nektari veesisaldust poole võrra juba tagasilennul tarru, suunates üleliigse vee vereringesse. Kärjekannu panduna jätkub nii vee eraldumine kui ka keemiline muundumine. 1l mee jaoks vaja teha 10 miljonit õie külastust. Mesilaste neelunäärmete (140 x edasi-tagasi) ferment invertaas muudab roosuhkru puuvilja- ja viinamarjasuhkruks, tärklis ja dekstriin muutuvad amülaasi toimel viinamarjasuhkruks. Lisanduvad valgud, antibiootilised- jt. ained. Meekannud kaanatatakse, kui veesisaldus on langenud 18-22%. Rohke fruktoos aeglustab mee kristalliseerumist. Roosuhkrut on mees umbes 1%. Keemiline koostis Õiemee keemiline koostis: Sisaldus %-des Vesi 18,23 Invertsuhkur 75,32 Roosuhkur 1,27 Dekstriinid 3,61 Lämmastikained ja valgud 0,42 Tuhk (mineraalained) 0,22 Mineraalainete kogus
5°C ei kääri. · Kristalliseerunud mesi vedeldub temperatuuril 40°C. · Temperatuuril üle 60° kaob mee ravivõime. · Teistkorde kristalliseerumine toimub väga pikalt · Heledad laigud mee pinnal tekivad õhu ladestumisel ja ei mõjuta mee kvaliteeti. Mee kasulikkus: · Organismi tugevdav toime · Meel on mikroobidele ebasoodne keskkond ja takistab bakterite arengut. · Bakteritsiidne toime ja antibiootilised omadused · Tugevdab teiste ravimine mõju · Takistab hallitusseente arengut · Põleb organismis jäägitult- seega saavad rasvad tööd · Toonust tõstev toode- avaldub närvidele ärritavat toimet, tänu sisaldavatele õlidele ja suhkrule. · Lubatud- vastunäidustatud · Heledal meel on mahedam maik · Tumedamal meel on paremad raviomadused PÄRM
kasu.bakteriofaagi areng bakterirakus. Metabioos- ühe elutegevus soodustab teise arengut, üks elab teise ainevahetussaaduste arvel. Sünergism- 2-või mitme mikro.kooskasvul väljenduvad nende omadused paremini kui üksi kasvades. Antagonism- üks liik pidurdab teise, hävitab. Bakteriotsiidid-bakterite antimikroobsed metaboliidid.seente poolt produtseeritud- antibiootikumid.Fütontsiidid-taime päritoliga antibiootlise toimega.taimede looduslik viis võidelda mikroobidega. Loomse päritoluga antibiootilised ained- lüsosüüm(valguline,,munas), eritiriin(punastest verelibledest, hävitaab stafülokokke, streptokokke), ekmoliin(kalade kudedest, võitleb soolehaigustega). 5. Väliskeskkonna tegurite kasutamine mikroobide elutegevuse mõjutamiseks toiduainete säilitamisel. Bioos: elulised protsessid aeglustunud, immuniteet säilunud-Puu-ja juurviljad, elav kala. Abioos: Pastöriseerimine, steriliseerimine. , antiseptikute lisamine, kiiritus, ultraheli. Mikroobide hävitamine.
8. Suhtumine hapnikku (aeroob, anaeroob, fakultatiivne anaeroob- saab elada nii aeroobses kui ka anaeroobses keskkonnas) 9. pH taluvus 10. Soolataluvus (halofiilid, halotolerantsed) 11. Sekundaarmetaboliitide (antibiootikumid jne.) moodustamine 12. Tundlikkus antibiootikumitele 13. Varuainete loomus 3. Biokeemilised 1. Rakukesta keemilised komponendid 2. Pigmentatsioon (Serratia marcescens- prodigiosiin. Antibiootilised omadused) 3. Membraansete lipiidide tüüp (ester- või eeterlipiidid) 4. Teatud ensüümide süntees (S. aureus- katalaaspositiivne bakter. Katalaas lagundab vesinikperoksiidi) 5. Tsütokroomide spekter 6. Klorofüllide spekter 4. Ökoloogilised 1. Tüüpilised elupaigad 2. Kooselu teiste organismidega 3. Patogeensus 5. Genotüübilised (genoomi suurus, GC% DNAs) 6