Retsidiiv: nakkuse taasägenemine paranemiseperioodil. Mikroobide virulentsusfaktorid: (1) Võime kinnituda e. adhereeruda peremehe epiteelrakkudele või neid katvale limale; (2) Kolonisatsioon e. püsimine ja paljunemine organismi sekreetides; (3) Sisekeskkonda tungimine e. invasiooni võime (4) Antifagotsütootiline toime (5) Organismile kahjulike ensüümide ja toksiinide eritus (6) Antibiootikumresistentsuse kujunemine. Infektsioonhaiguse dünaamika. Mikroobi sissetungimine; Inkubatsiooni periood (Mikroobid hakkavad paljunema); Prodromaalperiood (Mittespetsiifilised tervisehäired ja kaebused); Kliiniline periood (Tekitajale vastav kliiniline pilt); Paranemise periood. Antibiootikumid on elusorganismide (bakterite, seente) poolt produtseeritavad ained, mis surmavad mikroorganisme ja mis pole terapeutilistes doosides organismile kahjulikud. Antibiootikumprofülaktika
Uuritav materjal külvatakse selektiivsele šokolaadiagarile (Thayer-Martin’i, Martin-Lewis või New York City). Söötmed sisaldavad antibiootikume ja pärsivad seetõttu paljude normaalsesse mikrobiootasse kuuluvate mikroobide kasvu. Külve inkubeeritakse 35°–37°C juures kuni 72 tundi 5–7% CO2 atmosfääris. Vajadusel on võimalik isolaatide samastamine MALDI-TOF analüsaatori abil. ANTIBIOOTIKUMTUNDLIKKUSE MÄÄRAMINE. Arvestades globaalset situatsiooni gonokokkide antibiootikumresistentsuse levikuga, on vajalik N.gonorrhoeae isoleerimine ja AB tundlikkuse määramine. Määratakse MIKi E- testi abil. NB! Fluorokinoloonid ei ole gonorröa raviks soovitatavad seoses multiresistentsete N. gonorrhoeae tüvede levikuga. Eestis esineb asitromütsiin-, tsiprofloksatsiin- ja tetratsükliinresistentsust. Chlamydia spp. Uuritav materjal Klamüdiaalse pneumoonia puhul on põhiliseks uuritavaks materjaliks veri või vereseerum antikehade määramiseks.
säilitamist, hulgalisetl eetilisi probleeme Kelve NB!!! NEED ON EELMISE AASTA OMAD, MA EI TEA KAS NEED SEE AASTA ÜLDSE KEHTIVAD, ÜLE VAST TASUB IKKA VAADATA 1) GM põllukultuuride võimalik mõju keskkonnale ja inimesele; GM põllukultuuride puhul on kaks kardetavamat ohtu inimesele: allergeensus ja geeniülekanne (geenide võimalik ülekanne GM toidult inimese keharakkudele või seedetrakti bakteritele nt antibiootikumresistentsuse geenid) Keskkonna koha pealt kardetakse: * väljaristamine ülekandumine GM taimelt metsikule. Vältimiseks nõutav piisava laiusega eraldusriba GM põllu ümber * geeni püsimajäämine peale saagi koristust * mitte-sihtorganismide vastuvõtlikkus geeniproduktidele (nt kahjutud putukad) või kahjulikel resistentsuse kujunemine * uued taimepatogeenid * taimede mitmekesisuse vähenemine * põllumajandus-kemikaalide kasutamise suurenemine
2. Virulentsus mõõdab mikroobi patogeensust ja on konkreetse mikroobitüve omadus Mikroobide virulentsusfaktorid: 1. Võime kinnituda e. adhereeruda peremehe epiteelrakkudele või neid katvale limale 2. Kolonisatsioon e. püsimine ja paljunemine organismi sekreetides 3. Sisekeskkonda tungimine e. invasiooni võime 4. Antifagotsütootiline toime 5. Organismile kahjulike ensüümide ja toksiinide eritus 6. Antibiootikumresistentsuse kujunemine Infektsiooni levik: 1. Otsene kontakt 2. Piisknakkuse teel 3. Tolmuosistega 4. Vee ja toiduga ehk fekaal-oraalne nakkus 5. Putukate (lülijalgsed) ja loomadega Infektsiooni piiramine 1. Reservuaari elimineerimine 2. Ülekandetee blokeerimine 3. Vaktsineerimine 4. Tervete karantiin ja haigete isolatsioon Infektsioonhaiguste klassifikatsioon · Kulu raskus (Kerge, keskmine, raske) · Kulu iseloom (Ägedad, alaägedad, kroonilised)
organismi. Patogeense mikroobi haigustekitava võime määrab rida virulentsusfaktoreid, nagu mikroobi: · võime kinnistuda e. adhereeruda peremehe epiteelrakkudele või neid katvale limale; · kolonisatsioon e. püsimine ja paljunemine organismi sekreetides; · sisekeskkonda tungimise ehk invasiooni võime; · antifagotsütaarne toime; · organismile kahjulike ensüümide ja toksiinide eritamine; · antibiootikumresistentsuse kujunemine. Haiglanakkuse allikaks on kliiniliselt väljendunud või subkliinilises vormis nakkushaigust põdev või varjatult haigustekitajaid kandev inimene (haige, personal, külastaja), kelle organismist väljunud haigustekitajad kantakse üle teisele haigele või personalile ning ka külastajale. Haigustekitajate spetsiifilisteks ründeobjektideks on hingamisteed, kopsud, seedekulgla, nahk, limaskestad, kuseteed, närvisüsteem ja vereringe.