magnetväli omakorda elektrivälja abil. • Elektriväli ja magnetväli on elektromagnetlaines omavahel risti. • Nad on ka risti laine levimissuunaga. Elektromagnetlainete skaala Raadiolained • Raadiolained (f = 105…1012 Hz, = 104 m… 10-4 m) on elektromagnetilise infoedastuse põhivahendiks. • Võnkumisi tekitab elektrongeneraator ja vastavaid laineid kiirgab raadioantenn. • Antenniks nimetatakse elektrijuhtide süsteemi, mis on loodud elektromagnetlainete tekitamiseks või vastuvõtmiseks. Optiline kiirgus • Optiline kiirgus (f = 1012…1017 Hz, = 10-4 m…10-8 m) on peaosatäitjaks valgusnähtustes. • Optiline kiirgus jaguneb omakorda ultravalguseks ( = 10…380 nm, seejuures 1 nm = 10-9 m), nähtavaks valguseks ( = 380…760 nm) ja infravalguseks ( = 760 nm …1 mm). • Infravalgus tekib peamiselt aatomite võnkumisel või
Elektriväli metallides Metallides saavad viimase kihi elektronid vabalt liikuda. Kui tekitame metallis el välja siis liiguvad vabad elektronid + pooluse poole. Seetõttu tekib metallis lisaelektriväli mille suund on vastupidine välise el väljaga. Saab näidata et lisa el väli ja väline el väli on arvuliselt võrtsed. Seetõttu E1 + E2 = 0. Näited : raadiolained metalli ei levi (helistamine liftis). Kasutamine : el signaalidega traadi korral, (internet ja televisoon, et ta ei muutuks antenniks, ümbritsetakse ta varjesukaga ja väline el väli ei pääse ligi)
muutuvate vooluimpulssidega. Maksimaalse intensiivsusega elektromagnetlained kiirguvad vibaatori teljega ristuvas sihis. Vibraatori telje sihis elektromagnetlaineid ei kiirgu. Lainete registreerimiseks kasutas Hertz teist vibraatorit, mille varraste vahel tekib säde näitas võnkumise olemasolu. Lähtevibraatori vardapaari võib vaadelda saateantennina ja laineid registreeriva vibraatori laineid vastuvõtu antennina. Antenniks nimetatakse elektrijuhtide süsteemi, mis on loodud elektromagnetlainete tekitamiseks või vastuvõtmiseks. §34. Elektromagnetlainete skaala Peamiseks elektromagnetlainete iseloomustavaks suuruseks on sagedus f või lainepikkus lambda vaakumis. Sagedus ja lainepikkus on seotud valemiga lambdaf=c, kus c on valgusekiirus vaakumis. ülevaate saamiseks kõikvõimalikest elektromagnetlainetest paigutatakse nad sageduse või lainepikkuse järgi skaalale. Madalsageduslained (f=0...
Kuidas need jagunevad? Kasutatakse elektromagnetiliseks infoedastamiseks. Jagatakse mm ja cm lainealaks ( 1-10 mm ja 1-10 cm), dm ja m lainealaks, raadio ultralühilaineks ( 3m), lühilaine (10-100 m), kesklaine (100 -1000 m) ja pikilaine (üle 1 km) 42. Kuidas tekivad madalsageduslained? Madalsageduslained lainepikkusega 10000 m ja rohkem on vahelduvvool. Neid laineid tekitab vahelduvvoolugeneraator ja nad levivad elektrijuhtides. 43. Mis on antenn? Antenniks nimetatakse elektrijuhtide süsteemi, mis on loodud elektromagnetlainete tekitamiseks või vastuvõtmiseks. 44. Mis on magnetvälja energia? Iseloomustab magnetvälja energeetiliselt. Magnetvälja energia muut võrdub pööriselektrivälja tööga, mis on vajalik laetud osakeste nihutamiseks suletud kontuuri ulatuses. Voolu magnetvälja energiat saab avaldada järgmise valemiga. CU 2 W= 2 45. Mille poolest sarnanevad vedrupendel ja võnkering
E = E0 sin (t x/v) c B = B0 sin (t x/v), kus v= µ . Elektromagnetlaineid jaotatakse oma omadustelt mitmeks liigiks. Seda jaotust nimetatakse elektromagnetlainete skaalaks, mille toome järgnevalt. Raadiolained (f = 105...1012 Hz, = 104 m...10-4 m) on elektromagnetilise info- edastuse põhivahendiks. Võnkumisi tekitab elektrongeneraator ja vastavaid laineid kiirgab raadioantenn. Antenniks nimetatakse elektrijuhtide süsteemi, mis on loodud elektromagnetlainete tekitamiseks või vastuvõtmiseks. Optiline kiirgus (f = 1012...1017 Hz, = 10-4 m...10-8 m) on peaosatäitjaks valgus- nähtustes. Optiline kiirgus jaguneb omakorda ultravalguseks ( = 10...380 nm, see- juures 1 nm = 10-9 m), nähtavaks valguseks ( = 380...760 nm) ja infravalguseks ( = 760 nm ...1 mm). Infravalgus tekib peamiselt aatomite võnkumisel või pöörle- misel molekulides
E = E0 sin (t x/v) c B = B0 sin (t x/v), kus v= µ . Elektromagnetlaineid jaotatakse oma omadustelt mitmeks liigiks. Seda jaotust nimetatakse elektromagnetlainete skaalaks, mille toome järgnevalt. Raadiolained (f = 105...1012 Hz, = 104 m...10-4 m) on elektromagnetilise infoedastuse põhivahendiks. Võnkumisi tekitab elektrongeneraator ja vastavaid laineid kiirgab raadioantenn. Antenniks nimetatakse elektrijuhtide süsteemi, mis on loodud elektromagnetlainete kiirgamiseks (tekitamiseks) või vastuvõtmiseks. Optiline kiirgus (f = 1012...1017 Hz, = 10-4 m...10-8 m) on peaosatäitjaks valgus- nähtustes. Optiline kiirgus jaguneb omakorda ultravalguseks ( = 10...380 nm, see- juures 1 nm = 10-9 m), nähtavaks valguseks ( = 380...760 nm) ja infravalguseks ( = 760 nm ...1 mm). Infravalgus tekib peamiselt aatomite võnkumisel või pöörlemisel molekulides
annaabi.ee 
