Prantsusmaa vastu, mis kestis 40 päeva. 2. Prantsusmaa sõjaplaan Passiivne kaitsestrateegia (Maginat' piirkindluste süsteem), kindlustamata Prantsusmaa-Belgia piir 3. Inglismaa sõjaplaan kasutada võimalikult vähe maavägesid, kasutada mereväge ja finantseerida liitlasi Sakslaste sõjaplaan kukkus läbi, sest Schliffeni plaan kukkus läbi, sõda toimus kahel rindel, merel oli ülekaal Antantil Saksamaale korraldati mereblokaad Inglismaa poolt Sõja ajal toimus sõjategevus 2 tähtsamal rindel, kus sõdisid järgmised riigid. 1. Läänerinne Prantsusmaa, Suurbritannia, hiljem ka Itaalia (1915) ja USA (1917) 2. Idarinne Venemaa, Serbia, Kreeka, Rumeenia USA astus I maailmasõtta, sest oli andnud liitlastele palju laene ja sest et Saksama lasi põhja Lusitania reisilaeva, kus oli ka palju ameeriklasi.
Austria-Ungari. Prantsusmaa palvel valiti Ida-Preisimaa · Austria-Ungari sõjaplaan: oldi valmis minema mitmele rindele lõunast- Serbia ja idast- Venemaa vastu 3) Võrrelge sõjaliste blokkide riikide sõjaplaane · Saksamaal oli suurim sõjaline koosseis · Kaks sõjalist liitu: Antant ja kolmikliit · Antant tundus suurem ja paremini valmistunud sõjaks kui kolmikliit · Antantil oli parem ja suurem sõjaline varustus (laevastik) 4) Milline oli ühiskonna suhtumine sõtta? · Oldi arvamusel, et sõda on kiire, romantiline, ülev ja hiilgav. Oldi isegi sõdade poolt 5) Milline oli propaganda roll sõja puhkemisel? · Kõik riigid pidasid ennast juba võitjatena · Saksamaa pidas ennast juba võitjaks. Plakatil kujutas ta juba, kuidas Eurooplased on pikali ja saavad lüüa
G.Princip üliõpilasest terrorist, kes tappis F.Ferdinandi Von Luddeendorf läänerinde esimestes lahingutes silma paistnud kindral, kellest sai idarinde staabiülem Suhtumine sõtta esialgselt suhtuti sõtta, kui romantilisse, hiilgavasse ja ülevasse tegevusse, sõtta lausa sooviti minna, kuid hiljem selline suhtumine muutus Sõjategevuse võrdlus ida- ja läänerindel: · Idarindel ei tekkinud positsioonisõda, nagu läänerindel · Idarindel oli edu Antantil, seevastu läänerindel oli edu Keskriikidel · Olukord muutus pidevalt Sõjategevus 1915-1917 Positsioonisõda kaevikusõda, kus võitlus toimus kaevikutes, mis olid väga tugevalt kaitstud okastraadi, liiva kottide ja kuulipildujatega Itaalia, Bulgaaria ja Türgi sõttaastumine: · Itaalia meelitati Antanti, lubades Itaaliale osa Austria-Ungari valdustest, 1915. aastal kuulutas Itaalia Austria-Ungarile sõja, avades sellega uue rinde
vahel, veidi aega peale tsaaripere tapmist bolsevike poolt vallutasid tsehhid ka Jekaterinburgi. Kuigi Trotski juhitud uus Punaarmee suutis Leegionit ida poole tõrjuda, jäi see ometigi üheks suuremaks ohuks bolsevike valitsusele. Peale I maailmasõja lõppu novembris 1918 ei olnud 9 neil enam ka põhjust Prantsusmaale austerlaste vastu sõdima minna, nii et Antantil puudus motivatsioon neid aidata. Lõpuks lahkusid tsehhid Vladivostokist alles 1920. aastal. Septembris 1918 kohtusid bolsevikevastased valitsused Ufaas ja otsustasid moodustada üüe Ajutise Valitsuse, mis hakkas resideeruma Omskis. Mõni nädal hiljem haaras Siberis aga tegeliku võimu admiral Koltsak, kes kuulutas end diktaatoriks. Lõuna-Venemaal oli peale Aleksejevi surma saanud ülemjuhatajaks Denikin. Ukrainas tegutses Mahno, samuti oli seal palju väiksemaid jõuke
toiduaineid hakati jagama kaartide alusel. Kaarte said need, kes käisid tööl. Samal ajal kui toimus kodusõda, toimus ka Antanti interventsioon. Interventsioon on ühe või mitme riigi vägivaldne sekkumine teise riigi siseasjadesse revolutsiooni mahasurumise eesmärgil. Seda on nimetatud ka ,,Neljateistkümne riigi sõjakäiguks", sest sellesse oli haaratud 14 riiki. Põhiliselt olid need Lääne-Euroopa riigid, aga oli ka Jaapan. Antantil oli Euroopas umbes 30 000 meest, aga need väed ei osalenud lahingutegevuses väga aktiivselt. Antanti juhid sutusid nimelt Venemaale sekkumisel ettevaatlikult, sest mehed olid pärit lihtrahva hulgast ja töölisele ei saanud selgeks teha, et rünnata tuleb riiki, kus võim on tööliste käes. Kuna Suurbritannias puudus varanduslik tsensus oli oht, et poliitikuid ei valita enam tagasi. Enamlastel oli idee, et peaks olema maailmarevolutsioon. Igal pool peaks puhkema revolutsioon ja