· Kõrgeim temperatuur : +37°C Sissevool Musta merre · Jõed toovad aastas Musta merre 320 km³ magevett · Tähtsaim suubuv jõgi on Doonau · Teised jõed: Dnestr, Lõuna- Bug, Dnepr, Rioni jt · Bosporuse väina kaudu voolab aastas Musta merre 200 km³ merevett Vee omadused Temperatuur: talvel +6...+8°C ; suvel +25°C Soolsus: pinna lähedal keskmiselt 18,3 Läbipaistvus: u 5 m Soolsus Elustik · Elab u 185 liiki kalu · Püütakse enamasti makrelli, ansoovist ja stauriidi Riigid Musta mere ääres · Musta mere ääres on 6 riiki : Türgi, Bulgaaria, Rumeenia, Ukraina, Venemaa, Gruusia · Suuremad linnad on: Istanbul, Odessa, Tulsea, Jalta Asukoht kaardil Sadamad · Parim looduslik sadam on Sevastopol, mis asub Krimmi ps-l. · Must meri ühendab Ida- Euroopa riike maailmaturuga. · Tähtsamad sadamad: Odessa, Mõkolaiv, Herson, Phothi, Trabzon, Burgas, Constanta. Asukoht kaardil Turism · Rahvusvahelise tähtsusega
tekib talvel loode- ja kirdeosa lahtedes. Soolsus on pinna lähedal 1721 (keskmiselt 18,3) , jõesuu lähedal 3 9. Sügavusel üle 50100 m kasvab aeglaselt kuni 30 Marmara mere suunas. Hoovused on kahesugused. Ühtesid põhjustab veevahetus Marmara merega, teised on triivhoovused, mida põhjustab tuulte tsüklonaalne iseloom. Elustik Mustas meres elab umbes 185 liiki kalu, ent kalapüük on nõrgalt arenenud. Aastas püütakse umbes 100 000 tonni kalu, peamiselt ansoovist, stauriidi ja makrelli (ehk skumbriat) samuti beluugat, sevrjuugat, atlandi tuura, tülkat ja teisi kalu. On olemas kalade hooajaline ränne, eriti läbi Bosporuse. Agaroidi tootmiseks kogutakse punavetikat. Viimastel kümnenditel on Must meri tugevalt saastunud. 4 Kasutatud kirjandus Internet: http://et.wikipedia.org/wiki/Must_meri Raamat: EE6 Lõuna-Nõud
Toscana kokakunsti pärlid Bistecca Fiorentina. Paks ja mahlane T-kondiga veisetükk - parim, kui on raiutud Chiana lumivalge veise lihast. Kergelt pintseldatud oliiviõliga ning lisatud purustatud pipart. Grillitud elaval tulel. Crostini. Väikesed saiakettad, mis on küpsetatud, oliiviõliga pintseldatud ja garneeritud erinevate täidistega. Kõige populaarsemad täidised on tomatikuubikud või fagatini - värske kanamaksapasteet, kapparid, sibulad ja natuke ansoovist. Ribollita. Toscana suppide kuningas - rammus, talviste köögiviljadega makaronisupp (minestrone), mis on hautisetaoliseks paksendatud, lastes seal leival järgmise päevani liguneda ning ajades siis uuesti keema (sellest ka nimiri-bollita - uuesti keetma), kallates üle uute leivaviilude ja pihustades üle värske oliiviõliga. Koostisosad sõltuvad sellest, milline on vanaema retsept, kuid alati on seal vähemalt cannellini oad ja cavalo nero (must kapsas -
Türgi - Samsun ja Trabzon Bulgaaria - Varna ja Burgas Rumeenia - Constanta Need kuus riiki asutasid veel koos viie riigiga 1992. aastal piirkonna arendamiseks Musta Mere Majanduskoostöö Organisatsiooni. Must meri on tähtis aastaringne transporditsoon, mis ühendab Ida-Euroopa riike maailmaturuga. Mustas mereas elab umbes 185 liiki kalu aga küllaltki nõrgalt on arenenud kalapüük. Sealt püütakse aastas umbes 100 000 tonni kala, peamiselt ansoovist, stauriidi ja makrelli. Kogutakse ka palju punavetikat (biomass 5-10 miljonit tonni). Musta mere rannikul on üsna arenenud turism, seal asuvad rahvusvahelise tähtsusega kuurordid ja supelrannad. Turism mõjub Musta mere äärsete riikidele majandusele väga positiivselt. Aga lisaks positiivsusele on asjal ka negatiivne külg reostuse näol, kus inimesed jätavad prügi enda järgi koristamata. Eriti palju on Must meri reostunud viimase kahekümne aasta jooksul. Samas reostavad
Kalavaene koht on polaarookean, mida katab jää ning mis on taimestikule ja kaladele ebasoodne. Kalavaene on ka troopiline ookean rannikualadest ja jõesuudmeist eemal. Palavvöös on kalade kasvuks soodsad tingimused ainult ekvaatori vahetus läheduses, seal on suhteliselt palju valgust ja sajab palju, mistõttu suubub merre rohkesti toitainerikkaid jõgesid. Umbes 90% maailmamere püütu kalast püütakse rannikuriikide majandusvööndist. Peamiselt püütakse ansoovist, tuunikala, heeringat ja makrelli. Suuremad kalavarud on Vaikses ookeanis, kust saadakse üle poole maailmamere kalasaagist, ookeani loodeosast üle veerandi. Atlandi ookeanis on veerand maailma kalavarudest, peamised püügipiirkonnad asuvad ookeani kirde- ja loodeosas, sest seal on kõige kauem püük toimunud ja sealsed kalavarud on oluliselt vähenenud . Lõuna-Atlandil on kalarohked külmade hoovuste piirkonnad, eriti need, mis kulgevad piki Aafrika rannikut
See segu on väga mürgine (ühest kopsutäiest jätkuks inimese tapmiseks), mistõttu peaaegu kogu elu selles meres toimub ülemises kihis, mille paksus on umbes 180 m. [4] Hoovused Hoovused on kahesugused. Ühtesid põhjustab veevahetus Marmara merega, teised on triivhoovused, mida põhjustab tuulte tsüklonaalne iseloom. [4] Elustik Mustas meres elab umbes 185 liiki kalu, ent kalapüük on nõrgalt arenenud. Aastas püütakse umbes 100 000 tonni kalu, peamiselt ansoovist, stauriidi ja makrelli (ehk skumbriat) samuti beluugat, sevrjuugat, atlandi tuura, tülkat ja teisi kalu. On olemas kalade hooajaline ränne, eriti läbi Bosporuse. Agaroidi tootmiseks kogutakse punavetikat. Viimaste kümnendite jooksul on Must meri tugevalt saastunud. Joonis 4., Joonis 5., Joonis 6., Joonis 7. näeme Musta merd iseloomustavaid organisme. [4] Joonis 4. Meriroos 7 Joonis 5. Astelrai Joonis 6. Meduus Joonis 7. Merihobu Majandus
annaabi.ee 
