· absoluutne kuulmine Millised olid kaasaegsete hinnangud W. A. Mozarti muusika kohta? Liiga julge ja järskude kontrastidega, tavalisele kuulajale keeruline ja ülemäära kaunistatud. Seda võeti vastu kui midagi väga ebatavalist, sageli tugeva võõrastusega. Iseloomusta W. A. Mozarti oopereid (stiil, sisu lühikokkuvõte, peategelased, kuulsamad aariad ja ansamblid). Figaro pulm Koomilise ooperi kohta ebatavaliselt ulatuslik, kus peamiseks pingestatud ansamblistseenid. Peategelased: Figaro ja Almaviva. Sisu lühikokkuvõte: kõrvutamine inimlikus armastusdraamas.
eluaastal Viinis, sh "Figaro pulm" ja "Võluflööt". "Figaro pulm" põhineb samanimelisel komöödial, mille keiser oli kuulutanud poliitiliselt skandaalseks ja keelanud, kuna selles naeruvääristati aristokraatiat. Koostöos liberisti Lorenzo Da Pontega valmis teravmeelne ja tempokas ooper, mis jõudis 1.mail 1786 esiettekandeni. "Figaro pulm" on neljavaatuseline koomilise ooperi kohta väga ulatuslik teos, milles on peamised pingestatud ansamblistseenid. Teost on nimetatud ka ansambli- või karakteriooperiks ja see on omataoliste hulgas kahtlemata kõige rikkam.
väljapaistvaima libretsisti Lorenzo Da Pontega. Tema libretod lähendasid ooperit valgustusajastu kodanlikule draamale, tema tekste iseloomustab suur musikaalsus ja dramaatiline teravus. Mozart ja Da Ponte tegid tihedat koostööd, kusjuures paljud dramaturgilised ideed tulid kindlasti heliloojalt. Neljavaatuseline ,,Figaro pulm" on koomilise ooperi kohtaebatavaliselt ulatuslik teos, kes peamiseks pole suured soolonumbrid, vaid pingestatud ansamblistseenid. Ilmselt ei huvitanud Mozartit komöödia poliitiline teravus (teener Figaro vastandamine aadlikust isandale), vaid kahe tugeva isiksuse ja võrdväärse baritonirolli- krahv Almaviva ja Figaro- kõrvutamine inimlikus armastusdraamas. Ooperis on palju situatsioonikoomikat, pole aga isanda tavapärast naeruvääristamist. Ooperi 11 tegelast moodustavad ainulaadse karakterite galerii, alates aadellikult suursugusest ja oma väljenduses pigem tõsisesse ooperisse sobivast
tüüpkarakterite asemel on tema eluliselt mitmetahulistel tegelastel eredalt individuaalsed ja sageli vastuolulisedki jooned. Kõik tähtsamad ooeperid on sündinud tema kümnel viimasel eluaastal Viinis. "Figaro pulm" - tähtsaim teos itaalia opera buffa zanris üldse. Esimene koostöö klassitsismiajatu väljapaistvama libretistiga. 4-vaatuseline, koomilise ooperi kohta ebatavaliselt ulatuslik teos, kus pole peamiseks suured soolinumbrid, vaid pingestatud ansamblistseenid. Kahe tugeva isiksuse ja võrdväärse baritonrolli kõrvutamine inimlikus armastusdraamas. Ooperis on palju situatsioonikoomikat. "Don Giovanni" - teine libretistiga koostöös valminud ooper. Aluseks 2 hispaania legendi, üks küünilisest võrgutajast don Juanist ja teine "kivist külalisest" - hauamonumendist, kes tuleb kätte maskam teda pilganud ülbele rüütlile.Süzee pole koomilise ooperi jaoks tavaline, ooper lõpeb väga dramaatiliselt
Koomilises ooperis oli jätkuvalt esiplaanil keskklassist tegelased ja neid ümbritsev olustik. Goldoni tegi koostööd helilooja Baldassare Galuppiga (1706-1785), kellest sai opera buffa rajaja. Opera buffa oli tõsise ooperiga võrreldes hoopis tegevuslikum, aktiivsem, tegevuse tempo arenes kiiremini. Rohkem esines ansambleid, mis muutusid järjest tähtsamaks. 18. sajandi teisel poolel suureneb vaatuste lõpuosa, s.t finaali osakaal: need on enamasti ansamblistseenid, kus on pidev muusika ja tegevuse areng (mitte eraldatud numbrid). Eriti tähtsal kohal on sellised finaalid Mozarti opera buffades. Itaalia koomiline ooper, eriti intermezzo ja seejärel opera buffa, levis tänu itaalia ooperitruppidele kiiresti kogu Euroopas. Järgmised olulised uuendused opera buffas tegi Mozart, tuues sellesse zanrisse ka opera seriale iseloomulikke tegelasi (näit. Krahv ja Krahvinna ,,Figaro pulmas") ja väljendusviisi. Mozarti-aegsed kuulsad o
Koomilises ooperis oli jätkuvalt esiplaanil keskklassist tegelased ja neid ümbritsev olustik. Goldoni tegi koostööd helilooja Baldassare Galuppiga (1706-1785), kellest sai opera buffa rajaja. Opera buffa oli tõsise ooperiga võrreldes hoopis tegevuslikum, aktiivsem, tegevuse tempo arenes kiiremini. Rohkem esines ansambleid, mis muutusid järjest tähtsamaks. 18. sajandi teisel poolel suureneb vaatuste lõpuosa, s.t finaali osakaal: need on enamasti ansamblistseenid, kus on pidev muusika ja tegevuse areng (mitte eraldatud numbrid). Eriti tähtsal kohal on sellised finaalid Mozarti opera buffades. Itaalia koomiline ooper, eriti intermezzo ja seejärel opera buffa, levis tänu itaalia ooperitruppidele kiiresti kogu Euroopas. Järgmised olulised uuendused opera buffas tegi Mozart, tuues sellesse zanrisse ka opera seriale iseloomulikke tegelasi (näit. Krahv ja Krahvinna ,,Figaro pulmas") ja väljendusviisi. Mozarti-aegsed kuulsad o
annaabi.ee 
