1600 aastal oli polüfoonilises laulus oli muusika ja luule teravas vastuolus: muusika domineeris luule üle, sõnadest on raske aru saada , muusika moonutab teksti rütmi ja kõla ning põhjustab sõnade kordumist. 17.saj. alguses sai ansamblilaulu asemel ideaaliks instrumentaalsaatega soololaul. Saate pilliks sai lauto. Hiljem 17 saj. Tõusis ansamblimadrigali asemele aaria, mida lauldi ainult lauto, pillirühma või suurema ansambli saatel. Sajandi lõpul tuli kasutusele itaalias da-capo-aaria.Koosnes 3 lõigust(ABA). Esimesed kaks erinevad helistiku ja enamasti ka karakteri poolest. Pärast teist lõiku kordub esimene osa. 17 saj. Lõpul oli itaalias ainuvalitseja. Võeti kasutusele ka Saksamaal ja Inglismaal
osas Lääne-Euroopast. Kõige suurem muutus oli kompositsioonitehnikas: tuli monoodia-stiil, mille väljenduslikkus peitub peamiselt ühehäälses meloodias. Barokkmuusika iseloomulikku harmooniasaadet tähistab mõiste basso continuo(katkematu bass) ehk generaalbass. Mängitakse seda pillirühmaga, kuhu kuulub vähemalt basspill ja harmooniapill. Ajastu üldisemateks iseloomustavateks mõisteteks on kontsert ja kontsertstiil. Renessansiaegse ansamblilaulu asemel sai 17.saj algue ideaaliks instrumentaalsaatega soololaul. See pidi väljendama vanakreeka luulekunsti. Samuti sai nüüdseks näppepilliks lauto. Hilisrenessansi ansamblimadrigali asemele tõusis aaria(sooloaaria v duett) mida lauldi kas lauto, basso continuo pillirühma v pisut suurema ansambli saatel. Süzee arendus jäetakse retsitatiivi kanda. Retsitatiiv on kõnelähedane laul, mis arenes varabaroki laulvast deklamatsioonist. Üksiku aaria
00 kontsert, mille käigus esinesid gümnaasiumi õpilastele noored, kes osalesid ise lauluvõistlusel Kuldleheke. Mina sattusingi kontserdile tänu sellele, et need noored tulid just Pärnu Hansagümnaasiumisse esinema ja just selle esiniemise ajal oli meil muusika tund, mille raames me oma klassiga läksimegi kontserti kuulama. Kuldleheke on Pärnu Kunstide Maja poolt korraldatav konkurss-festival vokaalsolistidele ja ansamblitele. Konkurss toimub pop-jazz, rahvalaulu ja ansamblilaulu kategoorias, hindab rahvusvaheline zürii. Toimuvad kontserdid linnas ja maakonnas. Festival on mõeldud lastele ja noortele, erinevatest riikidest, kelle tegemised on suuresti seotud õppimisega ja oma huvialaste teadmiste rikastamisega, mis toimub põhiliselt sügisest kevadeni. Festival toimus see aasta juba neljandat korda. Festivali ülesanne on anda osalejatele võimaluse esitleda publikule oma kultuuri ja muusikalisi traditsioone
Sünnib imitatsiooniline polüfoonia (näit. kaanon) Levib emakeelne laulmine Ideaaliks saab lihtne laulev meloodia. Teistest üha tähtsamaks muutub ülemine meloodiahääl. Tekib mitmehäälsus, kus üks hääl on olulisem ja teised on sellele allutatud akordiliselt homofoonia Ühes teoses rakendati sageli nii polüfooniat kui ka homofooniat Juhtivaks muutub helilooja mõte. 14.saj-st teame paljusid autoreid nimepidi , 13.saj-ni oli looming valdavalt anonüümne. Renessanss on a capella ansamblilaulu kuldajastu Kohtame mitmesuguseid laulunimetusi : chanson, frotolla, canzonetta, virelai, villanella jne. Orlandus Lassus (1532 1594) Madalmaade koolkonna helilooja. K: laul - Matona mia cara (Mu armas preili) Lihvituim ja õpetatuim laululiik on Itaalias tekkinud madrigal enamasti 4-6-häälne polüfooniline laul, emakeeles, tekstiks kaasaegsete poeetide väärtluule. Tavaliselt tõsised armastuslaulud. Jacob Arcadelt (~1500 1568) Itaalia helilooja
Seda nimetatakse ka nummerdatud bassiks 5) Kontsert ja kontsertstiil Lk. 88 Itaaliakeelne sõna concerto algne tähendus on koosmäng. Žanri- ja stiilinimetusena tuli sõna „kontsert“ kasutusele 16. saj lõpus Veneetsia koolkonnas. Tänapäeval on kontsert kas avalik muusika ettekanne või kindel muusikažanr BAROKIAJASTU VOKAALMUUSIKA 6) Kammerlaul - soololaul, aaria, da-capo aaria, retsitatiiv, secco-retsitatiiv, saatega retsitatiiv lk. 90 Renessansiaegse ansamblilaulu asemel sai 17. sajandi alguse ideaaliks instrumentaalsaatega soololaul: - jäljendas Vana-Kreeka luulekunsti, kus poeesia ja muusikaline ettekanne olid tasakaalustatud. - antiikaja laulikute saatepilli kitara asemel oli barokkajastul saatepilliks lauto. Hilisrenessansi ansamblimadrigali asemele tõusis 17. sajandi algul aaria (sooloaaria või duett) lauto, basso continuo pillirühma või suurema ansambli saatel.
1600. a paiku kuulutasid paljud luuletajad & muusikud, et pf-laulus on muusika ja luule teravas vastuolus- -muusika domineerib luule üle -sõnadest on raske aru saada -muusika moonutab teksti loomulikku rütmi -kõla põhjustab mõttetut sõnade kordust Seega tuli renessansiaegse ansamblilaulu asemele 17. saj alguseks - instrumentaalsaatega soololaul. See pidi jäljendama Vana-Kreeka luulekunsti, kus poeesia ja selle muusikaline ettekanne olid ideaalses tasakaalus. Antiikaja laulikute armastatud saatepill oli näppepill lüüra, nüüd sai selleks aga-lauto.
1600. a paiku kuulutasid paljud luuletajad & muusikud, et pf-laulus on muusika ja luule teravas vastuolus- -muusika domineerib luule üle -sõnadest on raske aru saada -muusika moonutab teksti loomulikku rütmi -kõla põhjustab mõttetut sõnade kordust Seega tuli renessansiaegse ansamblilaulu asemele 17. saj alguseks - instrumentaalsaatega soololaul. See pidi jäljendama Vana-Kreeka luulekunsti, kus poeesia ja selle muusikaline ettekanne olid ideaalses tasakaalus. Antiikaja laulikute armastatud saatepill oli näppepill lüüra, nüüd sai selleks aga-lauto.
,,kontsert" kasutusele 16. saj lõpus Veneetsia koolkonnas. Tänapäeval on kontsert kas avalik muusika ettekanne või kindel muusikazanr. BAROKIAJASTU VOKAALMUUSIKA 6) Kammerlaul soololaul, aaria, da-capo aaria, retsitatiiv, secco-retsitatiiv, saatega retsitatiiv lk. 90 Soololaul instumentaalsaatega (üks esitaja) Jäljendas vanakreeka luulekunsti, kus poeesia ja selle muusikaline ettekanne olid ideaalses tasakaalus. Tuli renessansiaegse ansamblilaulu asemele. Aaria tuli ansamblimadrigali asemele. (sooloaaria või duett) mida lauldi kas ainult lauto , basso continuo pillirühma või pisut suurema ansambli saatel. Da-capo aaria koosneb 3 lõigust (ABA) I 2 erinevad teineteisest helistiku ja karakteri poolest. Pärast teist lõiku kordub esimene osa muutusteta ja seda ei kirjutata noodis välja. Selle asemel kasutatakse märkust ARIA DA CAPO (korrata aaria algusest), siit ka vormi nimetus.