Va l g u s t u s k i r j a n d u s I n g l i s m a a l Valgustusajastu Valgustusideede tekkekohaks on Inglismaa. Valgustus liikus kahes suunas ning Inglismaal levis empirism ehk tunnetuse alusena nähti meelelist kogemust. Valgustusajastu Valgustusideed levisid ajakirjanduse kaudu. Valgustusajastu Inglismaa kirjanduses oli juhtivaks zanriks oli romaan. Valgustusajastu inglise keeles on Age of Enlightenment. Daniel Defoe Muutke teksti laade Elas aastatel 16601731. Teine tase Ta on elanud üle Londoni katku Kolmas tase Neljas tase ja tulekahju. ...
Kordamine kontrolltööks kirjanduse liigid ja zanrid. Dramaatika, eepika 1. Nimeta ilukirjanduse 3 suuremat alaliiki Eepika, lüürika, dramaatika 2. Nimeta dramaatika põhiliigid, nimeta dramaatika erinevaid alaliike/zanre. Tragöödia, draama, komöödia 3. Millal, kus ja millega seoses kujunes välja dramaatika kui kirjanduse põhiliik? Alates sellest, kui tragöödia hargnes teatrist Aischylose ajal Vana Kreekas, hakkas kujunema dramaatika ning arenes ka Sophoklese ja Euripidese abiga. 4. Millega seoses kujunes Antiik Kreekas välja teater kui iseseisev zanr?(kes oli sellele alusepanija?) Aischylos andis tragöödiale klassikalise kuju. Ta rõhutas teatri iseseisvust ja eraldas tragöödia kultusest. Aischylos muutis etenduse keskseks osaks tegevuse. Koorilaule tarvitas ta üksnes mõtisklusteks ja toimuva seletamiseks. 5. Nimeta kuulsamaid Antiik Kreeka tragöödiate ja komöödiate autoreid. Aischylos, Sophokles, Euripides 6. Nimeta vähemalt ...
taeva ja esiisade vaimude ohverdamiseks. Kunst oli kui moraali edasikandja. Vanim puidust ehitis tehti 7000 aastat tagasi. See kaevati välja Hemudu külas. Vanim teadaolev palee Hiinas on Erlitos Henani provintsis ja see tehti 16. sajandil. Vana-Hiina kõige suurem palee oli Epang´i palee, mis võib olla ka terves maalimas kõige suurem. Maalikunst Maal ja Kalligraafia on omavahel tihedas seoses. Põhiliseks kasutatavaks materjaliks on tint. 1. Peamiseks z anriks on maastikumaal. Maastikumaali z anri on mõjutanud taoistlik traditsioon, mis rõhutab looduse ja inimese vahelist harmooniat. 2. Palju tehti ka lillede-lindude maali. See on kombinatsioon kahest Hiina maali kategooriast: linnud ja loomad ning lilled. Lillemaal pärineb budistlikust traditsioonist. Tang'i dünastia (618-907) ajal sai lillemaal eriti populaarseks. 3. Figuurimaalis põhilisteks on portreed või religioosne maal ja neil kujutatakse
Huvi oli eksootika, salapärase looduse, inimtunnete ning inimest ümbritseva vastu Pealinnaks kujunes Pariis Itaalia ooperit iseloomustas bel canto, milles lisandusid virtuoosed koloratuurid Valitses klassikaline numbriooper Tõusis esile uus peategelanna tüüp, lisandus rohkem peategelasi keskklassist Itaalia romantismiajastu väljapaistvamad olid: Gioacchino Rossini ning Giuseppe Verdi, kuid ka Gaetano Donizetti ning žanriks oli nn suur ooper, mille keskuseks oli Pariisi Ooper Seda iseloomustasid koori ja balletistseenide rohkus, võimas lavakujundus, pilkupüüdvad kostüümid Põhikonflikt seisnes isiklike tunnete ja ühiskondlike kohustuste vastandamisel Väljapaistvaim helilooja oli Giacomo Meyerbeer Pariisis tegutses ka Koomiline Ooper, kuulsaim lavastatud ooper oli Georges Bizet’ “Carmen” Saksa ooperi keskuseks oli Dresden
Vestern Vestern on kunsti üks žanre, mille tegevus leiab tavaliselt aset 19.sajandi teisel poolel Metsikus Läänes. (1) Suurem osa vesterni filmidele omaseid tunnuseid on võetud 19.sajandi populaarsetest vesterni ilukirjandusteostest, mis olid menukad enne kui vestern film sai populaarseks žanriks. Tavapärases vesterni filmis on peategelaseks mees, kes on kauboi, püstolikangelane ja pearahakütt ja keda illustreeritakse kui üksireisivat rändajat, kes kannab Stetsoni mütsi, kaelarätikut, kannuseid ja nahkpükse. Kauboid kannavad igapäevaselt kaasas revolvrit või vintpüssi, et kaitsta ennast, ratsutavad mööda tolmuseid teid ja karjatavad kariloomi oma ustava hobusega. (2) Vesterni filmid olid äärmiselt populaarsed tummfilmi ajastul. Helifilmi tulekuga 1927
Muusika on üks kaunitest kunstidest, mille materjaliks võivad olla muusikalised helid, mürad ja loodus- või inimkeskkonna helid. See mõjub inimestele erinevalt, kellele halvasti, kellele hästi. Mulle mõjub muusika suurepäraselt. Kui ma olen kurb, siis kuulan kurvemaid lugusid, aga kui olen rõõmus, siis kuulan kõike. Mulle isiklikult meeldivad kurvemad laulud, sest nende sõnad ütlevad alati midagi. Laulu mõte on alati hea. Pidudel kuulan bassiga lugusid, zanriks on hardstyle või dubstep. Isiklikku laulu kujutan ette sellisena, et see on väga lähedane, alati tekitab see hea enesetunde, kui seda kuulata. Ma ei kujuta ette elu ilma muusikata. Juba ammustel aegadel hakati tegema muusikat. See on eluga väga tihedalt seotud. Muusika mängib meie elus tähtsat rolli. , , e . - , , . . , , , , . e a e - . . o , . , , . . . o . .
8 Laululooming Maht ja tähtsus Schubert on kõige suurem laulude looja klassikalises muusikas. Ta on esimene helilooja, kelle loomingus laul on esikohal. Ta on kirjutanud üle 600 laulu, mis moodustavad uue etapi klassikalise laulu arengus. Schubert otsesed eelkäijad laulu alal- Zumsteig, Reichardt jt.- olid teisejärgulised heliloojad. Kuna suured klassikud pöörasid vähe tähelepanu laulule, mida peeti kergeks ja ebaoluliseks anriks, silmapaistvaid saavutusi sellel alal, nagu Mozarti "Kannike", esineb nende loomingus vähe. Lähtudes Viini klassikute laululoomingust arendab Schubert seda tundmatuseni edasi, ent põhiliselt tema laulud kasvavad välja saksa rahvalaulust. Romantism Schubert on eeskätt romantiline helilooja ning tema teosed väljendavad alati tema isiklikke tundeid ja meeleolusid. Isegi loodus muutub tema lauludes inimtunnete peegeldajaks
Schuberti laululooming 1. Maht ja tähtsus. Schubert on kõige suurem laulude looja klassikalises muusikas. Ta on esimene helilooja, kelle loomingus laul on esikohal. Ta on kirjutanud üle 600 laulu, mis moodustavad uue etapi klassikalise laulu arengus. Schubert otsesed eelkäijad laulu alal Zumsteig, Reichardt jt. olid teisejärgulised heliloojad. Kuna suured klassikud pöörasid vähe tähelepanu laulule, mida peeti kergeks ja ebaoluliseks anriks, silmapaistvaid saavutusi sellel alal, nagu Mozarti "Kannike", esineb nende loomingus vähe. Lähtudes Viini klassikute laululoomingust arendab Schubert seda tundmatuseni edasi, ent põhiliselt tema laulud kasvavad välja saksa rahvalaulust. 2. Romantism. Schubert on eeskätt romantiline helilooja ning tema teosed väljendavad alati tema isiklikke tundeid ja meeleolusid. Isegi loodus muutub tema lauludes inimtunnete peegeldajaks. Ojake on tema sõber, tema
· Ooper jagatakse kaheks: ,,Suur ooper" (teatrimaja, ¾anr: tavaliselt 5 vaatust, lisati balletinumbrid, kurb lõpp); ,,Lüüriline ooper". · Nimed: Camille Saint-Saens (programmiline instrumentaaltsükkel ,,Loomade karneval"); Georges Bizet (ooper ,,Carmen") Modest Mussorgski (1809-1881) Venemaa, ,,Võimas rühm" · Arvas, et muusika võib ühiskondlikus elus kaasa rääkida: teda vaevas talupoegade saatus. · Muusika põhineb vene rahvalaulu elementidel. · Lemmik¾anriks oli ooper (,,Boriss Godunov", ,,Hovant¹ina"). Andis koorile suurema tähtsuse (ka koor muudab sündmuste käiku). · Kriitiline realist kujutas olevikku mineviku kaudu. · Kirjutanud ka laule ja instrumentaalteoseid (klaveripalade tsükkel ,,Pildid näituselt"). Aleksandr Borodin (1833-1887) Venemaa, ,,Võimas rühm" · Oli ka keemik. · Teosed peamiselt vägilastest: 2. sümf. ,,Vägilase sümfoonia". · Tuntuim ooper ,,Vürst Igor"
Arvustus raamatust „Piiririik“ Teose nimi mida lugesin oli „Piiririik“, autoriks Emil Tode, õige nimega Tõnu Õnnepalu. Teose žanriks on romaan. Teos oli minu jaoks üsna mõttetu sisuga. Raamatu lõppu jõudes ei saanud ma ikka aru kas peategela on mees või naine, nii palju kui mina aru sain siis oli ta homoseksuaal. Kohvikus astus ligi mees ja siis peategelane ütles, et tahaks teda suudelda, ehk siis ta kas oli naine või homoseksuaal. Riietuse järgi mis raamatus välja tuli võiks õelda, et tegemist on siiski mehega aga endiselt tahtis ta kanda leekivpunast parukat ja mingisuguseid sametist pükse mis viitaksid naisele
abiks selle kordamisel. Ateljees tegutses iga�ks meistri juhatusel ja oma parimaid oskusi rakendades � see oli protsess, kus peen k�sit�� sai tuge loomup�rasest andest. Boets on siinkohal huvitav n�ide just tollase aja stuudiokunstnikust, kes aitas kaasa meistri loomingu levikule. �Harulduste kabinettide� v�i kunstikambrite kujutamist koos maalikogu, mitmesuguste kunstiesemete ja muude kurioossete asjadega v�ib pidada omaette �anriks, mille rajajaks oli t�en�oliselt Frans Francken II. Taolised pildid ei olnud mitte ainult L�una-Madalmaade �itsenguaja tunnistajateks ertshertsog Alberti ja tema abikaasa Isabella valitsemise ajal, kes omasid olulist rolli kultuuri ja kunsti arendamisel, vaid need rikkalikud kompositsioonid n�itasid ka kunstituru edukust ja kollektsioneerimise sotsiaalset t�htsust 17. sajandi alguse Antwerpenis.
annaabi.ee 
