A. ei teki B. tekib ammoniaak C. tekib õhk D. tekib veeaur Score: 10/10 8. Millist rolli mängivad plastikutes määrdeained? Student Response Feedback A. kaitsevad tooteid ilmastiku mõjude eest B. takistavad valmistoodete kokkukleepumist C. kergendavad toodete väljapressimist vormist nende valmistamisel D. lubavad kasutada plastikuid liuglaagrimaterjalina Score: 10/10 9. Mis on ühist orgaanilistel ja anorgaanilistel polümeeridel? Student Response Feedback A. suur molekulmass B. sarnased mehaanilised omadused C. sama keemiline koostis D. hea elektrijuhtivus Score: 10/10 10. Millest sõltub polümeeri sulavus ja lahustuvus? Student Response Feedback A. polümerisatsiooni survest B. polümerisatsiooni temperatuurist C. makromolekuli keemilisest koostisest D. makromolekuli keerukusest
KONTROLLTÖÖ NR.3 : SISSEJUHATUS ORGAANILISSE KEEMIASSE 1. Mida uurib orgaaniline keemia? Miks kujunes orgaaniline keemia iseseisvaks teadusharuks? Orgaaniline keemia on õpetus süsiniku ühenditest: nende ehitusest, omadustest, muundumise seaduspärasustest, saamisest, kasutamisest. Kujunes iseseisvaks kuna neid on väga palju ja omadused on erinevad kui anorgaanilistel ühenditel. 2. Millised on orgaaniliste ühendite koostiselemendid?Orgaaniliste ühendite koostises on tavaliselt süsinik ja vesinik, võib ka esineda ka hapnikku, lämmastikku, väävlit, halogeene, fosforit, räni ja teisi elemente. 3. Süsiniku, vesiniku, hapniku, halogeenide ja lämmastiku aatomi ehitust. Prootonite arv = järjenumber, neutronid = järjenumber aatommass, elektronid = järjenumber, elektronikihid = vasakul ülevalt alla ja välisel kihil elektronid = rühma nr.
(vetikad), pudelivesi, kohv ja õlu, riis ja riisitooted, kala, köögiviljad (juurviljad) ja seened. Arseeni on samuti tuvastatud lihas, kanas, mahlakontsentraatides ning piimatoodetes. Avaldatud andmete põhjal võib väita, et ülemaailmselt on toiduainetest kõige suurema arseenisisaldusega kala ja kalatooted ning mereannid koos vetikatega. Mõju keskkonnale ja tervisele Arseen võib esineda erinevatel anorgaanilistel ja orgaanilistel kujudel, millest esimesed on rohkem toksilised. Anorgaaniline arseen on inimeste puhul klassifitseeritud kantserogeenseks. Anorgaanilise arseeni manustamisega seotud kahjulikud mõjud inimeste puhul on nahakahjustused, vähk, arengutoksilisus, neurotoksilisus, südame-veresoonkonna haigused, glükoosi metabolismi häired ja diabeet. Neurotoksilisust on raporteeritud peamiselt
RNA tekib rakutuumas, tüüpe on kolm; a) Informatsiooni RNA(mRNA) toob ühe geeni info rakutuumast välja ribosoomi. Ribosoomis toimub valgusüntees, ribosoomid on membraanidel. b) Transport RNA(tRNA) toob aminohapped ribosoomi. c) Ribosoomi RNA(rRNA) moodustub ribosoomi. Ribosoom koosneb RNA-st ja valkudest. RNA tähtsus realiseerib pärilikku info ehk valmistab valgud. KÜSIMUSED! · Milline tähtsus on järgmisel anorgaanilistel ainetel: A) Ca Luude tugevndaja B) K Osalevad närviimpulsside moodustamine C) Fe Punaliblede valgu hemoglobiini koostises vajalik D) I Leidub kilmnäärmes, valkude sünteesiks vajalik E) Mg Luude kasvamiseks vajalik · Nimeta monosahhariidid(lihtsuhkrud) (4): Riboos(RNA koostis), desoksüriboos(DNA suhkur), glükoos(viinamarjasuhkur, veresuhkur), fruktoos(puuviljasuhkur). · Kuidas nimetatakse teisiti järgmisi suhkruid:
lahustitena, värvide ja lakkide valmistamisel, tööstuslikes protsessides ainete väljalahustamiseks segudest. Paljud neist kuuluvad puuviljade ja veini lõhnabuketti. Selliseid estreid nimetatakse ka puuviljaessentsideks. Sünteetiliste estrite segudega maitsestatakse odavaid karastusjooke ja kondiitritooteid. Hästi pika süsivesinikahelaga hapete ja alkoholide estrid ei lendu, on lõhnatud. Selliseid nimetatakse vahadeks. o Mineraalhapete estrid Estreid ei moodusta üksnes KHd. Ka anorgaanilistel, nn mineraalhapetel, nagu väävelhape, fosforhape, lämmastikhape, on funktsionaalderivaate, neist tähtsaimad on estrid. Mineraalhapete estreid nimetatakse nii nagu nende soolasid. Nitraadid moodustuvad alkoholist ning lämmastikhappest väävelhappe manulusel. Kõik orgaanilised nitraadid on ebapüsivad. Nitroglütseriin (glütserooli trinitraat) on õline vedelik, võimas ning ohtlik lõhkeaine. Temaga immutatakse mineraalipuru, puusütt või muid poorseid materjale
RNA on peamiselt üheahelaline RNA-s on lämmastikualused A,U,C,G RNA erinevused DNA-st: 1) ei moodusta BIHEELIKsit 2)Ei sisalda T nukleotiidi, sele asemel on U(täht on tulnud lämmastikaluse nimest URATSIIL) RNA-d on kolme tüüpi: 1)Informatsiooni RNA (mRNA) 2)Trransport RNA( tRNA) toob aminohapped ribosoomi 3) Ribosoomi RNA (rRNA) ribosoomi ehitusmaterjaliks DNA-Desoksuribonukleiinhape 1)Milline tähistus on järgmistel anorgaanilistel ainetel? a)Ca-luukoe koostises b)K-vajalik närviimpulsside tekkeks c)Fe-vere punaiblede hemoglobiini koostises d)I-kilpnäärmehormooni koostises e)Mg-klorofülli koostises 2)Nimeta monosahhaiidid (Lihtsuhkrud) (4) Riboos, desoksüriboos, glükoos, fruktoos 3)Kuidas nimetatakse teisiti järgmisi suhkruid? a)Glükoos-viinamarjasuhkur b)Fruktoos-puuviljasuhkur c)laktoos-piimasuhkur d)Maltoos-linnasesuhkur 4)Millised süsivesikud täidavad ehituslikku ülessannet? (2) Tselluloos, Kitiin
või lupja. Neid ained tuleb lisada ettevaatlikult, et mitte põhjustada järske pH kõikumisi, mis võivad olla eluohtlikud. Amoniaak ja anorgaanilised soolad Vihmaussid on väga tundlikud ammoniaagi suhtes ning ei ole suutelised elama ammoniaagirikastes jäätmetes, näiteks värskes linnusõnnikus. Vihmaussid surevad ka siis, kui substraadis on liiga suur kogus anorgaanilisi soolasid. Nii ammoniaagil kui ka anorgaanilistel sooladel on väga kindlad ja kitsad piirid mürgisuse ja mittemürgisuse vahel. Vihmaussidele sobiv keskkond tohib sisaldada ammoniaaki alla viiemilligrammi grammi kohta ja alla 0,5 % anorgaanilisi soolasid).Orgaanilisi jäätmeid, mis sisaldavad liiga palju ammoniaaki, muutuvad kasutuskõlblikuks kui neid eelnevalt kas komposteerida või pesta ammoniaak välja). Kaasnevad organismid Lisaks vihmaussidele kui peamistele elusolendite vermikompostimisel võtavad sellest osa ka nende kaaslejad
Koostis: - Orgaanilised ühendid C; H; O; N; S. - Anorgaanilised ühendid kõik keemilised elemendid. - Anorgaanilised ühendid ca 100 tuhat. - Orgaanilised ühendid üle 10 miljoni ja pidevalt kasvab. - Orgaanilised ühendid sulamis temperatuur on reeglina madal. - Anorgaaniliste ühendite tuleohtlikus on madal, aga orgaanilistel ühenditel on tuleohtlikus väga kõrge. - Termiline püsivus on orgaanilistel ühenditel madal, ja anorgaanilistel ühenditel kõrge. - VALENTS mitu keemilist sidet elemendid moodustavad. Süsiniku valents on 4. - Molekuli valem näitab molekuli elemendilise koostise. - Struktuurvalem - näitab molekuli ehituse e. Aatomite paigutuse. Orgaaniliste ühendite struktuuri teooria: - Igal ühendil on kindel koostis ja temale omane ehitus. SÜSIVESINIKUD Koostis: - C;H Liigid: - Alkaanid nafta; maagaas mootorikütused; lahustid. - Alkeenid nafta; maagaas plastmass; lahustid
lineaarsetele 3 aatom.) Cv=3R (mitt lineaar. 3 aatom. Ja palju aatomilistele molekulidele. Aine soojusmahtuvus sõltub temp-st (mittepööratava,spontaanse) protsessi jaoks piirkonda A ja B; komponendile i - µiA µiB , seda sõltuvust näitavad empiirilised võrrandid astmeliste ridade q rev - q A B , dG A = µiA (-dn i ) , kujul. Anorgaanilistel ainetel: Cp=a+bT+c´/T 2; orgaanilistele dSpr = 0 ainetele:Cp=a+bT+cT2+dT3 4. Iseloomustage pööratavaid ja mittepööratavaid protsesse T dG B = µiB (dn i ) , paisumise ja kokkusurumise näite abil. Paisumise puhul on pööratava protsessi töö suurem kui dU = q rev - w rev = q - w
Sõltuvalt sellest, milliseid tsütoskeleti elemente vastavad ankurühendused seovad, eristatakse: aktiinifilamentide ühenduskohad, intermediaarsete filamentide ühenduskohad. Aukliidused võimaldavad väikestel molekulidel minna otse ühest rakust teise. On kõige levinum ühenduse vorm, leidub hulgaliselt enamikus kudedes. Elektronmikroskoobis paistab ta piirkonnana, kus kaks membraani on lähestikku, kuid nende vahele jääb kitsas vahe (3 nm). Aukliidus võimaldab anorgaanilistel ioonidel ja muudel väikestel vees lahustunud molekulidel minna ühest rakust teise, nad ühendavad rakke nii elektriliselt kui metaboolselt. 21. Rakutsükkel, selle faasid ja kestus. Rakutsükkel jaguneb M-faasiks (mitoos e karüokinees + tsütokinees) ja interfaasiks (ajaliselt u 90% või rohkem rakutsükli kestusest). Interfaas jaguneb: G1-, S- ja G2- faasiks. S-faasis toimub DNA täpne replitseerumine, samuti toimub seal
Sõltuvalt sellest, milliseid tsütoskeleti elemente vastavad ankurühendused seovad, eristatakse: aktiinifilamentide ühenduskohad, intermediaarsete filamentide ühenduskohad. Aukliidused võimaldavad väikestel molekulidel minna otse ühest rakust teise. On kõige levinum ühenduse vorm, leidub hulgaliselt enamikus kudedes. Elektronmikroskoobis paistab ta piirkonnana, kus kaks membraani on lähestikku, kuid nende vahele jääb kitsas vahe (3 nm). Aukliidus võimaldab anorgaanilistel ioonidel ja muudel väikestel vees lahustunud molekulidel minna ühest rakust teise, nad ühendavad rakke nii elektriliselt kui metaboolselt. 21. Rakutsükkel, selle faasid ja kestus. Rakutsükkel jaguneb M-faasiks (mitoos e karüokinees + tsütokinees) ja interfaasiks (ajaliselt u 90% või rohkem rakutsükli kestusest). Interfaas jaguneb: G1-, S- ja G2- faasiks. S-faasis toimub DNA täpne replitseerumine, samuti toimub seal histoonide süntees, et tagada
Integriinid on peamised molekulid, mis võimaldavad rakkude seostumist ekstratsellulaarse maatriksiga. Sõltuvalt sellest, milliseid tsütoskeleti elemente vastavad ankurühendused seovad, eristatakse: adherents-liidused - aktiinifilamentide ühenduskohad desmosoomid, hemidesmosoomid - intermediaarsete filamentide ühenduskohad. 3. Aukliidused võimaldavad väikestel molekulidel minna otse ühest rakust teise. On kõige levinum ühenduse vorm. Aukliidus võimaldab anorgaanilistel ioonidel ja muudel väikestel vees lahustunud molekulidel minna ühest rakust teise. Aukliidused lasevad läbi väikese molekulmassiga molekule (alla 1500 Da). Aukliidused on moodustunud teatud transmembraansetest valkudest, nn. konneksoonidest. Ekstratsellulaarne maatriks koosneb polüsahhariididest ja valkudest. Kõige rohkem sidekoes. Maatriksit moodustavad valgud sekreteeritakse lokaalselt rakkude poolt. Enamikus sidekudedes on maatriksi valgud suures osas