ja tähenduse vahel Platon: idee on ideaalne ettekujutus asjast, sõna on idee aineline vorm (mõte sõnaliikidest) Antiikaja filosoofia Aristoteles: sõnu jagatakse vastavalt nende tähenduste liikidele. Tradits. Grammatikateooria rajaja, lauseõpetuse rajaja Antiikaja filosoofia Küsimus: Kas keel on jumala poolt antud (thesei) või inimese loodud (physei) Analogistid:keel põhineb kindlatel reeglitel Anomalistid: keeles on palju ebaloogilist Aleksandria ehk grammatikate periood al 3 saj e.m.a Aleksandria koolkond-grammatikate koostamine Dionysios Traaklane on esimene säilinud kreeka keele grammatika autor Lause klassikaline def: sõnade ühendus, mis moodustab mõtteterviku 8 sõnaliiki..säilinud tänapäevani India Keeleteadusega tegeleb eliit Pänini: grammatik, kes koostas sanskriti keele grammatika. Preskriptiivne,
Thesei pooldajad: keel püsib normide alusel, ta on välja mõeldud ning kombestiku alla käiv, kokkuleppeline. · Kuivõrd sõltub vorm tähendusest või vastupidi? Aristoteles: thesei inimesed annavad asjadele nimed. Keel võib muutuda aga selle taga ei saa olla ühe inimese töö. Samas onomatopoeetilised (loodshääli jäljendavad) sõnad esindavad physei poolt. · Analogistid ja anomalistid: arutelu, kui regulaarne on keele süsteem? Analogistid: keel on põhimõtteliselt süsteemne, analoogiate alusel saab sõnu muuta ja seostada. Anomalistid: keeles püsivat süsteemsust pole kuna see on täis anomaaliaid ehk hälbeid, erandeid. · Platon (u 428-348 eKr) defineeris substantiivi ja verbi: substantiiv on see, mille kohta midagi öeldakse. · Aristoteles (384-322 eKr) klassikalise grammatika rajaja
Keele ja üksikisiku mõtlemise seost, samuti lapse keelelist arengut ning kõnepatoloogiat uurib psühholingvistika. Euroopalik keeleteaduse traditsiooni aluseks on antiikaja filosoofia. Eeldati, et keele ja mõtlemine on seotud. Keeleuurimine tähendas seega mõtlemise uurimist. Et keeles ei ole kõik loogiline ja korrapärane, pani tähele Demokritos. Vormi- ja lauseõpetuse aluseks on siiamaani Aristotelese klassifikatsioon. Analogistid arvasid, et keel põhineb kindlatel reeglitel, anomalistid arvasid aga, et keeles on palju ebaloogilisusi ja ebareeglipärasusi. Grammatikute perioodi nimetatakse veel Aleksandria perioodiks (3. saj. e.m.a.). Aleksandria koolkonnast on pärit lause definitsioon ja 8 sõnaliiki. Sanskriti keele vanima säilinud grammatika autor on Pnini. Tema grammatika oli oluliseks allikaks ajaloolise keeleteaduse jaoks. Koos rooma-katoliku usuga levis Euroopas ladina keele grammatika traditsioon. Keele
Thesei pooldajad: keel püsib normide alusel, ta on välja mõeldud ning kombestiku alla käiv, kokkuleppeline. · Kuivõrd sõltub vorm tähendusest või vastupidi? Aristoteles: thesei inimesed annavad asjadele nimed. Keel võib muutuda aga selle taga ei saa olla ühe inimese töö. Samas onomatopoeetilised (loodshääli jäljendavad) sõnad esindavad physei poolt. · Analogistid ja anomalistid: arutelu, kui regulaarne on keele süsteem? Analogistid: keel on põhimõtteliselt süsteemne, analoogiate alusel saab sõnu muuta ja seostada. Anomalistid: keeles püsivat süsteemsust pole kuna see on täis anomaaliaid ehk hälbeid, erandeid. · Platon (u 428-348 eKr) defineeris substantiivi ja verbi: substantiiv on see, mille kohta midagi öeldakse. · Aristoteles (384-322 eKr) klassikalise grammatika rajaja
Physei pooldajad: keel on jumalate poolt antud, laps õpib keele loomulikult. Thesei pooldajad: keel püsib normide alusel, ta on välja mõeldud ning kombestiku alla käiv, kokkuleppeline. Kuivõrd sõltub vorm tähendusest või vastupidi? Aristoteles: thesei inimesed annavad asjadele nimed. Keel võib muutuda aga selle taga ei saa olla ühe inimese töö. Samas onomatopoeetilised (loodshääli jäljendavad) sõnad esindavad physei poolt. Analogistid ja anomalistid: arutelu, kui regulaarne on keele süsteem? Analogistid: keel on põhimõtteliselt süsteemne, analoogiate alusel saab sõnu muuta ja seostada. Anomalistid: keeles püsivat süsteemsust pole kuna see on täis anomaaliaid ehk hälbeid, erandeid. Platon (u 428-348 eKr) defineeris substantiivi ja verbi: substantiiv on see, mille kohta midagi öeldakse. Aristoteles (384-322 eKr) klassikalise grammatika rajaja. Ta lõi peaaegu ammendava