annab viirusele püsiva kuju. Kapsiid sisaldab valgulisi ankurmolekule, mis aitavad viirusel kinnituda peremeesraku membraanile. 3) Ümbris ei esine kõigil viirusosakestel. Moodustub viiruse väljumisel peremeesrakust, haarates kaasa osa peremeesraku membraanist. Väliskeskkonnas on viirus inaktiivne ja talitlema (ehk paljunema) hakkab peremeesrakku sisenedes. Paljunemine (ehk talitlemine) Toimub kahes etapis: 1. Nakatamine viirusosake kinnitub ankurmolekulide abiga peremeesraku membraanile. Seejärel läbib viirusosake membraani, lahustades kapsiidivalgud ja kaotades ümbrise. Peremeesraku tsütoplasmasse jõuab viiruse genoom, mis liigub paljunemiseks sobivasse rakuossa. 2. Paljunemine võib toimuda lüütilise või lüsogeense tsüklina: 1. Lüütilise tsükli korral hakkab viiruse genoom aktiivselt talitlema (paljunema) ja hävitab peremeesraku 2
DNA või RNA) Valkude olemasolu (mõnel juhul Puudub iseseisev ainevahetus lipiidid või süsivesikud) Võime evolutsioneeruda/muteeruda Ei saa iseseisvalt paljuneda, peavad ühe osa oma elust veetma rakus Eluetapid · raku nakatamine(raku pinnaga seondumine ankurmolekulide abil) · viiruse sisenemine rakku 1. ümbrisega viirus: sulatab ümbrise rakumembraanida kokku, sisestab kapsiidi 2. ümbriseta viirus: endotsütoos või sisenemine otse läbi rakumembraani(sissesopistumine) · replikatsioon e. viiruse genoomi paljunemine rakutuumas või tsütoplasmas. Staadiumid: 1. varane e. ettevalmistav 2. hiline e
Viiruste paljunemine toimub elusates rekkudes ning sellesks peab viirusosake kõigepealt sisenema rakku. Seda protsessi nimetatakse raku makatamiseks. Raku nakatumisel eristatakse mitut etappi. Esnalt peab viirusosake seonduma raku pinnale, seejärel sisenema rakku ja vabastama oma genoomi kapsiidist. Alles seejärel osutub võimalikiks viiruste genoomi paljunemine. Viirusosakese seondumine raku pinnale toimub kapsiidi või ümbrise koostise kuuluvate ankurmolekulide (antiretseptorite) abil. Seega määrab viiruse nakatamisvõimelisuse ära see, kas raku pinnal on või ei ole selle viiruse poole ära tuntavaid retseptoreid. Viiruse sesenemine rakku toimub ümbrisega ja ümbriseta viirusel erinevalt. Ümbrisega viirused sulatavad oma ümbrise kokku raku membraaniga ning selle käigus sisestatakse viiruse kapsiid raku sisemusse. Ümbriseta viirustel võib viirusosake siseneda rakku kas otse läbi rakumembraani või siis toimub see endotsütoosi teel.
8. Kirjeldage viirusosakeste kinnitumist rakkudele. Osa kapsiidi ümbrise koostisse kuuluvatest viiruse struktuurvalkudest on viiruse ankurmolekulideks. Nende abil seonduvad viirusosakesed raku pinnal olevate retseptoritega. Pärast kinnitumist raku pinnale saab viiruse genoom siseneda rakku ja alustada paljunemist. 1. Kirjeldage raku nakatamise etappe. Viirusosakese seondumine raku pinnale toimub kapsiidi ümbrise koostisse kuuluvate ankurmolekulide abil. Viiruse sisenemine rakku toimub ümbrisega ja ümbriseta virustel erinevalt. Ümbrisega viirused sulatavad oma ümbrise kokku raku membraaniga ning selle käigus sisestatakse viiruse kapsiid raku sisemusse. Ümbriseta viirustel võib viirusosake siseneda rakku kas otse läbi rakumembraani või siis toimub see endotsütoosi teel. 2. Kus toimub viiruse genoomi repliktasioon? Viiruse genoomi replikatsioonil eristatakse kahte etappi: paljunemise varane ja hiline staadium
Kapsiid sisaldab valgulisi ankurmolekule, mis aitavad viirusel kinnituda peremeesraku membraanile. 3) Ümbris ei esine kõigil viirusosakestel. Moodustub viiruse väljumisel peremeesrakust, haarates kaasa osa peremeesraku membraanist. Väliskeskkonnas on viirus inaktiivne ja talitlema (ehk paljunema) hakkab peremeesrakku sisenedes. Paljunemine (ehk talitlemine) Toimub kahes etapis: I. Nakatamine viirusosake kinnitub ankurmolekulide abiga peremeesraku membraanile. Seejärel läbib viirusosake membraani, lahustades kapsiidivalgud ja kaotades ümbrise. Peremeesraku tsütoplasmasse jõuab viiruse genoom, mis liigub paljunemiseks sobivasse rakuossa. II. Paljunemine võib toimuda lüütilise või lüsogeense tsüklina: a. Lüütilise tsükli korral hakkab viiruse genoom aktiivselt talitlema (paljunema) ja hävitab peremeesraku b
Kapsiid sisaldab valgulisi ankurmolekule, mis aitavad viirusel kinnituda peremeesraku membraanile. 3) Ümbris ei esine kõigil viirusosakestel. Moodustub viiruse väljumisel peremeesrakust, haarates kaasa osa peremeesraku membraanist. Väliskeskkonnas on viirus inaktiivne ja talitlema (ehk paljunema) hakkab peremeesrakku sisenedes. Paljunemine (ehk talitlemine) Toimub kahes etapis: I. Nakatamine viirusosake kinnitub ankurmolekulide abiga peremeesraku membraanile. Seejärel läbib viirusosake membraani, lahustades kapsiidivalgud ja kaotades ümbrise. Peremeesraku tsütoplasmasse jõuab viiruse genoom, mis liigub paljunemiseks sobivasse rakuossa. II. Paljunemine võib toimuda lüütilise või lüsogeense tsüklina: a. Lüütilise tsükli korral hakkab viiruse genoom aktiivselt talitlema (paljunema) ja hävitab peremeesraku b
tootmisega ning vahel raku surmaga. Eluviisid saab jagada kaheks: 1. Presistente kasv aeglane viiruse kasv, mis ei kahjust rakke ja organeid, kuid toodetakse viirusosakesi. 2. Latentne kasv viirus püsib rakus, ilma, et kahjustaks rakku või toodaks uusi viirusosakesi. VIIRUSTE PALJUNEMINE Viiruste paljunemine toimub elusates rakkudes. Selleks peab viirusosake sisenema rakku. Paljunemise etapid: 1. Raku nakatumine Viirusosake seondub raku pinnale kapsiidis või ümbrises olevate ankurmolekulide abil, need seonduvad rakupinnal olevate retseptoritega. 2. Viiruse sisenemine rakku Ümbrisega viirused sulatavad oma ümbrise kokku raku membraaniga ja sisestavad nii viiruse kapsiidi raku sisemusse. Ümbriseta viirused viirusosake siseneb rakku otse läbi rakumembraani või endotsütoosi teel. 3. Viiruse genoomi paljunemine Raku tsütoplasmas viiruse genoom vabaneb kapsiidist. Viirus paljuneb kas raku tuumas või tsütoplasmas. Paljunemine jaguneb kaheks etapiks: 1
annaabi.ee 
