Tallinna Ehituskool Madis Aavik Armeeritud müüritise ladumine Juhendaja: Õpetaja Rooland Allak Tallinn 2013 Sisukord 1.1 Ladumine 1.2 Armeerimine 1.3 Müüritise tugevdamine armeerimisega 1.4 Müüritise tugevdamine ladumise ajal 1.5 Müürivõrk Ladumine Õõnesplokid tuleb laduda nii, et õõnsused asuksid kohakuti. Mörti ei soovitata laotada esimese plokirea all täies ulatuses, sest täitebetoon peab saavutama kontakti vundamendiga. Kõik vuugid tuleb mördiga täita ja vuukida, et saavutada küllaldane veetihedus. Vuuk ei pruugi olla täidetud terve müüritise laiuses. Kui müüritise armeerimine ja betoneerimine toimub vahelduvalt teatud sammu järel, siis tuleks mördiga katta betoneeritava õõnsuse kõik küljed. Kui aga müüritis betoneeritakse täisulatuses, siis asetatakse ladumise käigus mörti vaid plokkide pikematele külgedele. Betoon tungib t...
kummaski mördipeenras ühte armatuuri. Fibo plokkidest voodermüürsein tuleb sõltuvalt isolatsiooni ja müüritise paksusest armeerida igast 3. või 4. rõhtvuugist. Paks isolatsioon ja õhuke plokksein nõuab temperatuurikõikumise tõttu kõige tihedamat armeerimist. Konstruktiivset armeerimist kasuliku koormuse jm koormusefekti talumiseks arvutatakse eraldi. Armatuur tuleb üleni mördiga katta. Kõige paremaid tulemusi annab Fibo Bi-armatuur. Poolekiviseotise puhul peab ankurduse pikkus olema vähemalt 300 mm. Suurte avadega kandvates seintes on aknapilastritel ja vahetult nende all asuvatel osadel oluliselt suuremad pinged kui nt lihtsatel rinnatiste osadel. Kokkusurumine, mis tekib suurte pingete tõttu, võib põhjustada pragude teket pilastrite all. Seetõttu tuleb sarnastel juhtudel müüritis tihedamalt armeerida. Fibo plokkidel on avatud struktuur. Kasutades neid välisseintes, tuleb sein töödelda täiendavalt vihma- ja tuulekindlaks.
Võrk pannakse mördivuuki eesmärgiga takistada müüritises horisontaalseid külgdeformatsioone. Müüri koormamisel saavad külgdeformatsioonid tekkida ainult müüriga ristsuunas, pikisuunas on sümmeetria tõttu deformatsioonid takistatud. Juhtuvalt nimetatud asjaolust töötavad külgdeformatsiooni takistajatena ainult risti müüriga vardad. Pikivardad on võrku siduvad ja loovad müüritise äärtel ankurduse ristvardale. Kuidas vertikaalne armatuur tugevdab müüritist? Vertikaalrmeerimist kasutatakse konstruktsioonis tekkivate tõmbepingete vastuvõtmiseks. Tõmbepinged võivad tekkida ekstsentrilisest koormusest. Vertikaalarmeerimist võib kasutada ka tsentrilisel survel saledate elementide puhul (kasutatakse põhiliselt armeeritud südamikku), kui põikarmeerimine ei anna tulemusi. Kahekihilise müüritise töötamise üldised põhimõtted. Koormuste vastuvõtmine ja kihtide sidumine.
Talvel tuleb jälgida aluse ja kivinemiskeskkonna temperatuuri. Soovitavalt võiks see olla vähemalt 10°C. Väga oluline on projekteerimise käigus arvesse võtta põrandale mõjuvad reaalsed koormused ja eriti punktkoormuste suurus ja asukoht. 1970 ndatest aastatest alates on arendatud välja palju erinevaid kiudude kujusid ja materjale. Teraskiud erinevad oma tootmisviiside, materjalide ja kuju poolest, samas ka mehaaniliste omaduste nagu (ankurduse ja tõmbetugevuse poolest. Põhiliselt kasutatakse külmalt tõmmatud traadist, metall-lehest lõigatud- ja freesitud kiudusid. Teraskiudude pikkus võib olla kuni 70 mm ning saledus (pikkuse ja läbimõõdu suhe) 20 kuni 100. Kujult võivad olla teraskiud painutatud otstega, lainelised või kooniliste otstega. Freesitud kiud on ebakorrapärase kujuga. Pakendatud võivad olla kiud kas eraldi, liimitud või magneetiliselt laetult. Teraskiud võivad olla ka roostevabad
lühendada ehituskestust armeerimistööde arvel. KIUD Sarrusena kasutatakse tükeldatud kiude. Tükeldamine on vajalik, et kiud võimalikult ühtlaselt betoonmassi sisse ära jaotada. 1970-ndatest aastatest alates on arendatud välja palju erinevaid kiudude kujusid ja materjale: • teraskiud • polüpropüleenkiud • plastikkiud • klaaskiud Teraskiud erinevad oma tootmisviiside, materjalide ja kuju poolest, samas ka mehaaniliste omaduste nagu (ankurduse ja tõmbetugevuse poolest. Põhiliselt kasutatakse külmalt tõmmatud traadist, metall-lehest lõigatud- ja freesitud kiudusid pikkusega kuni 70mm. Polüpropüleenkiudusid kasutatakse põhiliselt tasanduskihtides ning vähekoormatud põrandates mahukahanemispragu- nemise vältimiseks. Polüpropüleenkiudude lisamine suurendab konstruktsiooni tulepüsivust ja betooni vastupanu temperatuurimuutustele. Nad on vastupidavad hapetele, leelistele ja sooladele ning on füsioloogiliselt ohutud. Kiudude
lb,req= 4 f bd = ∙ 4 2,7 =553 mm Arvutuslik ankurduspikkus: lbd=α1α2α3α4α5lb,req ¿ lb,min lbd=1 ∙ 1 ∙ 1 ∙ 1 ∙ 1 ∙ 553=553mm ¿ lb,min=0,3 ∙ 553=166 mm Võimalike kaldpragude tõttu peab varras ulatuma lõikest, mille kohta arvutus on tehtud lbd+a1 võrra kaugemale. Põikarmatuurita elemendi korral a1=d. lbd+a1=553+330=883 mm ¿ 575-35=540 mm Selgub, et paindearmatuuri ankurdus pole tagatud. Ankurduse tagamiseks tuleb varda otstesse paigutada põlved.Ühendan rostvärgi ülemise ja alumise armatuuri omavahel U kujulise vardaga. Ühendamisel arvestan, et ülekate peab olema piisav, et kanda armatuuris tekkivat pinget, ehk 20-50 läbimõõtu, ülekatteks võtan 640 mm. Antud juhul α1=0,7 ning varraste edasiulatus painutusest peaks olema vähemalt 50mm. lbd=0,7 ∙ 553=387 mm ¿ lb,min=0,3 ∙ 527=158 mm
Selline võrk mahub nominaalpaksusega vuuki (ca' 10 mm). Skeem Müürivõrk Müür on oma töötamise seisukohalt lõpmata pikk. Müüri koormamisel saavad külgdeformatsioonid tekkida ainult müüriga ristsuunas, pikisuunas on sümmeetria tõttu deformatsioonid takistatud. Johtuvalt nimetatud asjaolust töötavad külgdeformatsiooni takistajatena ainult risti müüriga vardad. Pikivardad on võrku siduvad ja loovad müüritise äärtel ankurduse ristvardale. Võrgud pannakse iga 3...5 rea tagant. Katsete abil on määratud müürituse tugevuse tõus sõltuvalt armatuuri hulgast, mis on pandud külgdeformatsiooni suunas. Armeerimise võimsus määratakse teguriga, mis näitab kui palju on töötavat rauda %-des müüritise ruumiühiku kohta (1) kus As on võrguvarda ristlõikepindala, s on võrkude vaheline kaugus, c on võrgu põikvarraste samm, t on müüri paksus. Tugevdatud müüritise tugevus
Paindearmatuuri ankurdatud suudab vastu v~otta t~ombej~oudu: 215 215 FRd,As1 = As1 · fyd · = 1257 · 350 · = 156, 9kN (94) lb,d20 603 Paindearmatuuri ankurdus ei ole piisav. Kuna vahe vastuv~oetava t~ombej~ou ja tekkiva t~ombej~ou on v¨aike (165, 7 - 156, 9 = 8, 8kN ) pikiarmatuuri piisava ankurduse saavutamiseks teen p~olved raadiusega 80mm ja sirge osaga 100mm. Ankruduspikkus on n¨ uu ¨d 355mm. Betooni nakketugevus: fctk0,05 1, 8 fbd = 2, 25 · 1 · 2 · fctd = fbd = 2, 25 · 1 · 2 · = 2, 25 · 1 · 0, 7 · = 1, 89 (95)
külgdeformatsiooni vajalikuks hoonete Põikraua kinnitamiseks on takistajatena ainult risti rekonstrueerimisel või avarii vaja küllalt suurt müüriga olevad vardad. puhul, kui müür on üle keevituspikkust (skeem 5.5), Pikivardad on võrku siduvad koormatud. 3 põhilist võtet: põikraua keevitus püstraua ja loovad müüritise äärtel *tugevdamine metallsärgiga külge on arvutuslik. ankurduse ristvardale. Võrgud *tugevdamine R/B särgiga Keevitusjätk peab olema pannakse iga 3...5 rea tagant. *tugevdamine krohvitud võrdtugev põikraua endaga. Skeem 5.3 Armeerimise võrguga. Tugevdamine Sellest nõudest johtuvalt on võimsus määratakse teguriga, metallsärgiga, skeem 5.4 tihti vaja kasutada küllalt mis näitab kui palju on posti nurkadesse pannakse suure numbriga püstrauda.
annaabi.ee 
