Seepärast kasutatakse vastutusrikkamates konstruksioonides roostevaba terast. Alati kaetakse terase pinnad roostekaitse vahendid. Sammaste montaaz Terassambad võivad olla täisseinalised- või liitsambad. Samba alumises osas on samba jalg, jala all asub samba alusplaat. nn. Samba tald mille kaudu toetub sammas vahetult vundamendile või vundamendil asuvale tugiplaadile. Sammas kinnitatakse vundamendi külge sissebetoonitud ankrupoltidega. Terassambat tropitakse tavaliselt poolautomaatse troppimis klambiga mille lukustuspulk suunatakse läbi sambas oleva montaaziaugu. Samba paigaldamisel tuleb ankrutele keerata samba talla alumised mutrid mis paigaltatakse nivelliiriga ettenähtud kõrgusele. Tõstame samba alumiste mutrite peale ja keerame pealmiseks kinnitamiseks kinni. Kui sammas on rihitud värvime korrosiooni värviga ankru poldid ja mutrid ja valame
POSTI TOETUMINE VUNDAMENDILE lubatud kõrgushälve ±5 mm lubatud kalle ≤1:1000 kinnitus [ - 4 tk. ankrupolt - 4 tk. samba tald TÕSTMINE Freesitud tallaga sammas tõstetakse eelnevalt väljarihitud tugiplaadile ja kinnitatakse ankrupoltidega. Sammaste tõstmiseks kasutatakse lukustuspulgaga poolautomaatseid troppe ja tropitakse läbi sambasse jäetud montaažiaugu. T E R A S T A L A D Tõstetakse kohale tanghaaratsiga või poolautomaatse avamisega haarava silmustropiga. Kasutatakse nurgakaitseid et tropp ei kuluks hõõrdumisel vastu tala teravat serva. TALA TÕSTMINE 3. MONTAAŽITÖÖD
tulepüsivust. Laed tehakse sageli komposiitkonstruktsioonis. Teraskarkassiga hoonetel on põhiprobleemiks karkasspostide jätkamine ja sõlmed. Sõlmed võivad olla jäiga ühendusega, pooljäigad või liigendühendusega. (Joonis vasakul) Kerged fermid valmistatakse tavaliselt toruprofiilidest ja fermidel puuduvad sõlmlehed. Joonisel (vasakull)on toesõlmed. Teraskarkassidel ühendus vundamendiga tehakse lehtkonstruktsioonis ja ankrudatakse ankrupoltidega. 80. Millised on vahelae üldised põhimõtted? Vahelaed on hooneosad, mis jaotavad hoone korrusteks. Vahelaed jaotatkse materjali järgi: raudbetoonist,terasest, puidust, komposiitkonstruktsioonis Vahelaed peavad olema : tugevad, jäigad, vastama tulepüsivusnõuetele, helipidava, soojustpidavad ja veetihedad. Vahelagesid liigitatakse asukoha järgi : keldrivahelagi, korrusevahelagi ja pööninguvahelagi.
Silindrikaannt ja silindrisärki tihendatakse vask rõngastihrndiga, mis asetseb hülsi ülemise otsa sees olevas uurdes, samas võib tihendus ka silindripeas uure tihendusrõnga fikseerimiseks. 2. Plokkkaane korral kasutatakse ühist plokktihendit. Tihendi valmistamis materjalid Vask AL – sulam Raudaspest SPM KEREOSADE ÜHENDAMINE Kereosad ühendatakse omavahel igas ühenduspinnas omavahel: Poltide või tikkpoltidega Ankrupoltidega Täis ankrupolt ulatub alusraami põikivaheseinast kuni silindrisärgi ülemise pinnast ülespoole ja ankrupoldid jäävad silindrikaante vahekohtadesse. Ankrupoltide arv 2i + 2 Ankrupoltide pingutamine väikestel mootoritel pingutatakse õige pikkuse võtmega ja õige momendiga kõigil suurtel mootoritel pingutatakse hüdraulilise rakisega hüdraulilise tungrauaga ( tungraua kolb
rakenduva vertikaalkoormuse mõjul. Jäikade sõlmedega raamide postidel tekib paindemoment ka staatilisest skeenist tulenevalt. Surve ja paindega koormatud posti (ka ekstsentriliselt surutud postii) arvutus toimub põhimõtteliselt samuti, nagu eespool, jaotises 6.4. Surve ja paindega koormatud poste käsitletakse põhjalikumalt Teraskonstruktsiooni II kursuses. 9.3 POSTIJALA ARVUTUS 9.3.1 Üldist Alusplaadi ja ankrupoltidega postijala arvutust käsitletakse standardi EVS-EN 1993-1-8 peatükis 6 koos H- või I-profiilist varraste liidetega. Juhised postijala arvutamiseks on seal hajutatud paljude jaotiste vahel ja on raskesti jälgitavad. Allpool toodud arvutusjuhiste kokkuvõttes on vaadeldud ainult kõige lihtsamaid ja tüüpilisemaid alusplaadiga postijalgu. 9.3.2 Postijala alusplaat Postijala alusplaat peab tagama jõudude üleandmise vundamendile nii, et vundamendi või
annaabi.ee 
