reidil merepõhja kinnituva ankru ja seda laevaga siduva ankruketi abil. See toimub ühe või mitme ankru abil. Ankrud paiknevad enamasti laeva vööris, kuid on ka laevu, millel on ankur ka ahtris. Aegade jooksul on ankur ise muutunud nööri otsas üle parda lastavast kivist keeruliseks suure efektiivsusega põhja pinnasesse haakuvaks seadeldiseks (Joon. 10.2.1. ja 10.2.2.) ja laevad tänapäeval peavad omama ankruseadet, kusjuures ankrute arvu, kaalu, ankrukettide pikkust ja kaliibrit reglementeerivad klassifikatsiooniühingute reeglid. Joon. 10.2.1. Ankruseade koosneb ankrutest, ankrukettidest, ankruketi piduritest, klüüsidest ja ankru- masina(te)st. Ankruseadme juurde kuulub ka spetsiaalse konstruktsiooniga ruum ketikast. Laevadel on tavaliselt kaks peaankrut üks sama suur ankur varuks. Mõnel laeval võib olla varustuses ka abiankruid, mida kasutatakse laeva
andmist olema täielikult kustutatud. Lõppstaadiumil, mil laev jõuab täielikult vööriga vastuvoolu ja Joon. 13.11 kett on peaaegu kogu arvestatud pikkuses välja lastud, võib ka masinaga veidi pidurdada andes hetkeks edasikäigu. Joon. 13.12. Joon. 13.13. Pikka aega kestva tormituule ja tugeva hoovuse korral on soovitav seista kahel ankrul. Joon. 13.14. Ankrukettide vaheline nurk peaks olema 20-400. Manöövrit saab teostada nii külgtuule kui ka vastutuule tingimustes. Külgtuule (-hoovuse) korral (Joon. 13.15.) liigub laev ankrukohale hoidetuult puhumas traaversilähedaselt kursinurgalt. Esimese ankru paiknemise kohal seisatakse masin ja antakse ära tuulepealne ankur. Ketti antakse vabalt järele, rool pannakse vastutuult. Enne teise ankru ära andmist antakse tagasikäik inertsi kustutamiseks. Kui laev on peatunud, antakse ära teine ankur. Triivides
• Ankrupeli tähtsamad osad. Ankrupeli ettevalmistamine tööks ja mereklaariks tegemine. Ankrupeli on horisontaalse võlliga ühe või kahe ankru tõstmiseks. Suurtel laevadel on kaks ankrupeli. Sel juhul on peli võllil üks trummel ankruketi ja üks või kaks trumlit sildumisotste jaoks. Kepsel on vertikaalse võlliga ühe ankru tõstmiseks. Ankruseadme komplekti kuuluvad peale peli või kepsli veel ankrud, ankruketid, pidurid ankrukettide kinnitamiseks, ketikastid, ankru- ja ketiklüüsid ning juhtpult. Laeva sõidu ajal on ankrud tõmmatud ankruklüüsi. Ankru allalaskmiseks lahutatakse ketitrummel võllist ja tema pöörlemist aeglustatakse lintpiduriga. Ankrupeli peab suutma hiivata üheaegselt kaht ankrut 50 m sügavuselt, kiirusega 8m/min. Ankruketi pikkus on 200 kuni 300 m ja koosneb umbes 25 m pikkustest osadest , mida nim. seekliteks. Ketiseekel koosneb
või reidil merepõhja kinnituva ankru ja seda laevaga siduva ankruketi abil. See toimub ühe või mitme ankru abil. Ankrud paiknevad enamasti laeva vööris, kuid on ka laevu, millel on ankur ka ahtris. Aegade jooksul on ankur ise muutunud nööri otsas üle parda lastavast kivist keeruliseks suure efektiivsusega põhja pinnasesse haakuvaks seadeldiseks ja laevad tänapäeval peavad omama ankruseadet, kusjuures ankrute arvu, kaalu, ankrukettide pikkust ja kaliibrit reglementeerivad klassifikatsiooniühingute reeglid. Ankruseade koosneb ankrutest, ankrukettidest, ankruketi piduritest, klüüsidest ja ankru- masina(te)st. Ankruseadme juurde kuulub ka spetsiaalse konstruktsiooniga ruum keti- kast. Laevadel on tavaliselt kaks peaankrut üks sama suur ankur varuks. Mõnel laeval võib olla varustuses ka abiankruid, mida kasutatakse laeva hoidmiseks ettenähtu asendis peaankrutel seismise ajal.
reidil merepõhja kinnituva ankru ja seda laevaga siduva ankruketi abil. See toimub ühe või mitme ankru abil. Ankrud paiknevad enamasti laeva vööris, kuid on ka laevu, millel on ankur ka ahtris. Aegade jooksul on ankur ise muutunud nööri otsas üle parda lastavast kivist keeruliseks suure efektiivsusega põhja pinnasesse haakuvaks seadeldiseks ja laevad tänapäeval peavad omama ankruseadet, kusjuures ankrute arvu, kaalu, ankrukettide pikkust ja kaliibrit reglementeerivad klassifikatsiooniühingute reeglid. Ankruseade koosneb ankrutest, ankrukettidest, ankruketi piduritest, klüüsidest ja ankru- masina(te)st. Ankruseadme juurde kuulub ka spetsiaalse konstruktsiooniga ruum keti- kast. Laevadel on tavaliselt kaks peaankrut üks sama suur ankur varuks. Mõnel laeval võib olla varustuses ka abiankruid, mida kasutatakse laeva hoidmiseks ettenähtu asendis peaankrutel seismise ajal
või reidil merepõhja kinnituva ankru ja seda laevaga siduva ankruketi abil. See toimub ühe või mitme ankru abil. Ankrud paiknevad enamasti laeva vööris, kuid on ka laevu, millel on ankur ka ahtris. Aegade jooksul on ankur ise muutunud nööri otsas üle parda lastavast kivist keeruliseks suure efektiivsusega põhja pinnasesse haakuvaks seadeldiseks ja laevad tänapäeval peavad omama ankruseadet, kusjuures ankrute arvu, kaalu, ankrukettide pikkust ja kaliibrit reglementeerivad klassifikatsiooniühingute reeglid. Ankruseade koosneb ankrutest, ankrukettidest, ankruketi piduritest, klüüsidest ja ankru- masina(te)st. Ankruseadme juurde kuulub ka spetsiaalse konstruktsiooniga ruum keti- kast. Laevadel on tavaliselt kaks peaankrut üks sama suur ankur varuks. Mõnel laeval võib olla varustuses ka abiankruid, mida kasutatakse laeva hoidmiseks ettenähtu asendis peaankrutel seismise ajal.
annaabi.ee 
