Indias, kus Inglismaa ja Prantsusmaa võitlesid koloniaalvõimu pärast. Põhjused, miks Saksamaast ei kujunenud varauusajal tugeva võimuga territoriaalriiki 31 ,,Kübarad" ja ,,mütsid" Rootsis- Välispoliitikas kaks seltskonda: kübarad (minna Venemaale kallale ja võtta kõik tagasi) ja (öö)mütsid (taotlevad Venemaaga häid suhteid, ei soovi sõjalist konflikti). Anjala liit- Rootsi-Vene sõjad, esimene muidugi põhjasõda, pärast seda veel kaks sõda: 1) 1741-43. Selle tulemusena saab Venemaa endale tükikese tänapäeva Soomest. 1743. Uusinkauppunki rahu ja Turu rahu. 2) 1788- 90. Jääb valgustatud valitseja Gustav III aega. Lõppes ilma territoriaalsete kaotuseta. Soome rootslased loovad Anjala liidu, mille eesmärk on lahku lüüa Rootsist ja liituda Venemaaga. Katariina II on sellele vastu ja ei taha
Eesti, Läti ja Leedu liitmine Venemaaga 18. sajandil. Vene väed viisid aga lõpule Eesti- ja Liivimaa vallutamise. 15. juulil 1710 langes Riia, 10. oktoobril 1710 kapituleerus Tallinn. „Mütsid“ ja „kübarad“ Rootsis. Riigipäeval rivaalitsesid „kübarad” (hattar) ja „mütsid” (mössor): esimesed taotlesid Venemaaga revanši, orienteerudes välispoliitiliselt Prantsusmaale, teised seevastu soovisid hoida Venemaaga häid suhteid. „ Anjala liit. Teine revanišisõda Venemaaga. Rootsi polnud seegi kord edukas. 1790. aastal sõlmitud Värälä rahu säilitas siiski sõjaeelsed piirid. Nimetatud sõjas avaldusid esimest korda Soome lahkulöömispüüded. Soome opositsionäärid moodustasid enam kui sajast ohvitserist koosneva Anjala liidu, taotledes iseseisva aadlivabariigi loomist Venemaa kaitse all. Katariina II pidas Soome eraldumist Rootsist siiski ebareaalseks ning jättis opositsionäärid loodetud toetuseta.
Vabariigi esinduskoguks oli kavandatud Kongress, mille valimiseks talupoegadele hääleõigust ette ei nähtud. Vabariigi loomine pidi toimuma ülestõusu ja Vene vägede abil. Sprengtporten esitas oma kava Katariina Iile, kes otsustas liikumist ära kasutada. Soome separatistid ühendasid oma jõud ohvitseridega. Sõjas lüüa saanud armee taganes Anjalasse ja ohvitserid koostasid opositsioonilisi seisukohti väljendava deklaratsiooni ja 113 ohvitseri liidu Anjala Liidu. Gustav III õnnestus opositsioon siiski maha suruda. 19.saj algul läks Soome Vene impeeriumi koosseisu alla ja moodustati autonoomne Soome suurhertsogkond. AMEERIKA ÜHENDRIIGID 14. Ameerika ühendriikide tekkimine Inglise asumaad Esimese inglasena üritas P-Ameerikasse tugipunkti luua Walter Raleigh, esimese püsima jäänud koloonia rajasid Chesapeake'i lahes maabunud kolonistid. Esimene asula nimetati kuninga
Laplased võisid ikkagi üle piiri liikuda. Soome kaardi kujutisse tekkis käsivars, sest osa Lapimaast läks Taanile. Anders Chydenius oli 1000 marga peal, oli kirikumees, poliitik, tegeles ka arstina. Kirjutas palju majandusest, seisis liberaalse majanduspoliitika ees. 1788-90 sõda Rootsi ja Venemaa vahel, see lõppes tulemusteta. Troonil Gustav III, kes oli karmim kuningas ja sai kuningale võimu juurde. Ohvitserid olid temaga opositsioonis. Soomes tegid ohvitserid Anjala liidu. Tahtsid teha Soomest eraldi riigi Venemaa kaitse all. Saatsid Vene tsarinnale kirja, et tahavad rahu. 1809 suruti nende tegevus maha. Tegelikult neil ei olnudki rahva toetus, see oli rohkem ohvitseride enda lõbu. Tasapidi hakkas tekkima rahvuslik ärkamine. Henrik Gabriel Porthan tähtsaim isik, teadlane. Oli Turu Akadeemia ladina keele ja kirjanduse professor. Tegeles rahvaluule, esteetika, keeleteaduse, maateaduse ja ajalooga. Temast sai
Edus kindel kuningas jagas juba kutseid Peterhofis toimuvale ballile ning riiginõukogu arutas tõsimeeli, millised ausambad tuleks Peterburis säilitada ja millised maha võtta. Tegelikult tabas Rootsit seegikord sõjaline lüüsaamine. 1790 sõlmitud Värälä rahu säilitas siiski sõjaeelsed piirid. Nimetatud sõjas avaldusid esimest korda Soome lahkulöömispüüded. Soome opositsionäärid moodustasid enam kui sajast ohvitserist koosneva Anjala liidu, taotledes Venemaa kaitse all iseseisva aadlivabariigi loomist. Katariina II pidas Soome eraldumist Rootsist siiski ebareaalseks ning jättis opositsionäärid loodetud toetuseta. Prantsuse revolutsiooni puhkemisel sai Rootsi kuningast keskne tegelane rahvusvahelise koostöö korraldamisel revolutsiooni mahasurumiseks. See sai Gustav III saatuslikuks. 16. märtsil 1792 toimunud maskiballil tulistas türannitapjate vandenõus osalenud aadlik Jacob Johan Ankarström kuningat selga
annaabi.ee 
