· kirjutas programmilist muusikat-pealkirjastatud " peab sisaldama sisuseletust" · näiteks: orkestrisüit "peer gynt" · muusikas on palju kontraste-dünaamika, tempo muutused, agoogika,rütmikas,vaheldusrikas · lõputud meloodiad I osa "Hommikumeeleolu" · rahulik · mänglev · lõpus kõrgemad noodid II osa " Ase surm " · teema on ühesugune · leina meeleolu · sünge,hirmuäratav · aeglane · rahulik · ärevaks tegev III osa "Anitra tants" · idamaine muusika · mänglev,hüplev · tantsuline · tempokas · kõrged noodid IV osa "Mäekuninga koopas" · ähvardav algus · salapärane · läheb kõrgemaks järjest · tempokaksmuutub · kiirenev · valjenev · mänglev · vahepeal on väga vali · pille tuli järjest juurde 2 teose võrdlus: · programmiline muusika E.Grieg"liblikas" · rõõmus · mänglev H.Eller "Liblikas" · tempokas · hüplev · lendlev
minu meelest selle kontserti huvitavamaks, kuna muidu kippus see jääma suhteliselt tagasihoidlikuks ning üksluiseks. Kontserti kavas oli päris mitmete looming nagu Bernsteini, Griegi, Bardansvili, Lully, Raveli, Piazzolla, Mendelssohni, Page'i ning Brahmsi oma. Lisaks bandoneonile oli laval veel päris mitmeid pille nagu nt. Klaver, harf, flööt, kontrabass, viiul, vioola, klarnet, tropet, tuuba ning löökpillid. Minu jaoks võib-olla kõige meeldivamaks palaks oli Edvard Griegi - Anitra tants süidist ,,Peer Gynt". See meeldis mulle ilmselt sellepärast kõige enam, et see tuli väga tuttav ette. Ei suudagi meenutada, kus olen seda kuulnud, ehk muusika tunnis. Samas oli tunne nagu kuskil jõulufilmis on see mingisuguseks tausameloodikas või tunnusheliks. Pean ütlema, et väga huvitav oli isegi jälgida kontserti läbi televiisori. Ilmselt oli see sellest tingitud, et tegu oli siiski väärt etendusega. Usun, et võin teinekordi vaatata televiisorist, kui jään
lähevad. Ema sureb. Peer sööb Marokos õhtust koos Master Cottoni, Monsieur Balloni ja härrade Eberkopfi ja Trumpeterstrålega, räägib oma imetegudest. Kreekas on mäss. Härrade jaoks on see hea uudis, nad tahavad sellest kasu lõigata; Peer toetab türklaseid. Mehed röövivad Peeri laeva, see läheb põhja. Peer leiab keisrilt röövitud asjad, mis on peidetud kaljulõhesse ning saab araablaste prohvetiks ja valitsejaks (Gyntiana). Ta armub orjatar Anitrasse, kuid Anitra võtab talt kõik ehted, riided ja hobuse ning põgeneb. Peer rändab Egiptuses, peab sfinksi Kõveraks. Kohtub Begriffenfeldtiga, kes ta Kairosse keisri juurde viib. Peerist tahetakse teha hullude valitseja. Peer minestab, sest Hussein lõikab omal kõri läbi ning B. paneb talle pärja pähe. Peer sõidab tagasi Norra, kuid laev põrkab vastu kaljut ja upub. Ta leiab paadi ja pääseb tagasi koju. Toimub oksjon, mäletatakse veel Peer Gynti, kuid teda peetakse surnuks
Elas oslos,oli eraõps ja dirigent, oli sealse muusikaakadeemia asutaja. Roomas tutvus Lisztiga,kes inspireeris. Dirigeeris Bergeni Filharmoonikuid, rajas villa,kus asub ta majamuuseum. Oxfordi ja Cambridge'i audoktor. On norra kõigi aegade kuulsaim ja rahvusvaheliselt tunnustatud helilooja. Teos Ibseni värssdraamale ,,Peer Gynt"- rida palasid. Kuulamine: ,,peer gynt": ,,hommikumeeleolu"-eelista eestimaist, mägede keskel, koopalaul ,,anitra tants"-tantsuline,veits tiksumine,viiul,triangel ,,mäekuninga koopas"(,,trollide tants")-rütmikas,madal, hiljem satub hoogu,koopas jooksmine Jean Sibelius: Soome, sünd.Hämeenlinnas. 10 a mängis klaverit,esimesed kompostisioonikatsetused. 15a. viiulitunnid. õe ja vennaga musitseerisid pidevalt koos. Õppis helsingi ülikoolis juurat, astus helsingi muusikainstituuti. Õppis ka berliinis ja viinis. Dirigeeris helsingis oma sümfoonilist poeemi ,,kullervo"
Grieg- Sümfooniline süit Peer Gynt. Suurteos, mis sai loodud Ibseni draamale "Peer Gynt", millega saavutas ka suure kuulsuse. 8 osast koosnev orkestri süit, 2 osaliseks ettekandeks komponeeritud Henrik Ibseni näidendile "Peer Gynt" kirjutatud muusika koosneb tegelikult 23 numbrist. Hiljem koostas Grieg näidendimuusika põhjal kaks orkestrisüiti, mis kuuluvad tema kõige mängitavamate teoste hulka. Esimese süidi hulka kuuluvad "Hommikumeeleolu", "Åse surm", "Anitra tants", "Mäekuninga lossis". Sibelius- Sümfooniline süit Finlandia Tema teostest on kõige enam tuntud sümfooniline poeem. Sibelius kirjutas selle 1899 venestamisperioodi alguses. Sümfooniline poeem "Finlandia" sündis otsese vastukajana tsaristlikule repressioonile. "Finlandia" on temaatikalt väga konkreetne ja meeldejääv. Muusika areneb kiirustamata, suursuguse tõsidusega. Mõni rahvaviisitaoline meloodia flöödi või oboe esituses toob heledamaid meeleolu-ja kõlavärve
Grieg- Sümfooniline süit Peer Gynt. Suurteos, mis sai loodud Ibseni draamale "Peer Gynt", millega saavutas ka suure kuulsuse. 8 osast koosnev orkestri süit, 2 osaliseks ettekandeks komponeeritud Henrik Ibseni näidendile "Peer Gynt" kirjutatud muusika koosneb tegelikult 23 numbrist. Hiljem koostas Grieg näidendimuusika põhjal kaks orkestrisüiti, mis kuuluvad tema kõige mängitavamate teoste hulka. Esimese süidi hulka kuuluvad "Hommikumeeleolu", "Åse surm", "Anitra tants", "Mäekuninga lossis". Sibelius- Sümfooniline süit Finlandia Tema teostest on kõige enam tuntud sümfooniline poeem. Sibelius kirjutas selle 1899 venestamisperioodi alguses. Sümfooniline poeem "Finlandia" sündis otsese vastukajana tsaristlikule repressioonile. "Finlandia" on temaatikalt väga konkreetne ja meeldejääv. Muusika areneb kiirustamata, suursuguse tõsidusega. Mõni rahvaviisitaoline meloodia flöödi või oboe esituses toob heledamaid meeleolu-ja kõlavärve
tema naine, Trumpeterstraale, rändajad. Varas ja varastatud asjadega Begriffenfeldt Norralasest *kaupleja, professor ja Kairo laevakapten ja tema hullumaja juhataja. meeskond, Veider Anitra, reisija, beduiinipealiku tütar, Huhu (keelefanaatik Malabari rannikult), Preester, Araablased, Hussein (minister Matuserongkäik, orjatüdrukud, idamaadest), Fellah Korravalvur, tantsivad tüdrukud, muumiaga, Nööbivalaja, Kõhn
annaabi.ee 
