Otstarve: Kirjeldab karakteri liikumist ning reguleerib animatsiooni. Jooksmise ajal muudab oda nurka viske suunas. Protse Muutujad: JooksuKiirus - konstant karakteri liikumise kiiruseks algpositsioonilt jooneni. Vaikesättena 3,1. Positsioon - muutuja positsiooni määramiseks igas ajahetkes. Piir - muutuja kontrolliks, millal karakter ületab joone. Aeg - jooksmise aeg jooksu alghetkest. VahetusAeg - muutuja kirjeldamaks ajahetke, millal viimati vahetati karakteri liikumise animatsioonis pilt. Tegevused: * Kontrollib, mis ajahetkel peab karakteri jooksmise animatsiooni pilti vahetama. Parema animatsiooni saamiseks * Liigutab ühtlaselt karakterid koos odaga edasi. Samal ajal muudab eksponentsiaalselt oda nurka. * Kontrollib kumma animatsiooni pildiga on tegemist ning vastavalt sellele reguleerib muutuja Piir väärtust * Kontrollib kas karakter jookseb üle joone ning vastavalt sellele kuvab teate ning paneb väljaku algasendisse. Otstarve:
5 1991 kasutati filmis "Terminator 2; Judgment Day" esmakordselt kasutatakse ulatuslikult realistlikult animeeritud inimkeha liikumist. 1993 kasutatakse filmis "Jurassic Park" esmakordselt animeeritud fotorealistlikke loomi. 1995 toimus Disney stuudiote ja Pixar'i koostööst valminud esimese täispika (77 minutit) täielikult arvutianimatsioonina loodud multifilmi "Toy Story" esilinastus. Animatsioonis oli kasutusel üle 400 erineva 3D mudeli. Filmi lõplikuks renderdamiseks kulus üle 800000 arvutitunni. Kuigi animatsiooni tehnoloogia on alates 1930- ndatest aastatest palju muutunud ja arvutist on saanud animaatorite üks põhitööriistu, on animatsiooni põhiidee jäänud muutumatuks. Arvutianimatsioon on andnud animaatoritele täiesti uusi võimalusi: 1. mudeleid ei pea reaalselt valmis tegema; 2
Arendajad loovad meelelahutusrakendusi, et kasutajad saaksid kokku puutuda närvivõrkude võimalustega ja alla laadida võimalikult palju andmeid õppimiseks ja ennese arendamiseks. Rakenduste seas on ka väga kasulikke programme. 1. PRISMA Rakendus teisendab fotosid kuulsate kunstnike piltidele, mis võib olla kõige kuulsam rakendus närvivõrkude kasutamiseks tänapäeva elus. (vt. Joonis 1) Kuid piltide stiliseerimist saab rakendada mitte ainult meelelahutuseks, vaid ka kujunduses, animatsioonis, arvutigraafikas ja muudes sarnastes valdkondades. Ühe foto töötlemine võtab aega veidi üle 1 sekundi ja seda hoolimata asjaolust, et foto laaditakse serverisse üles, töödeldakse ja saadetakse kasutajale. Foto töötlemisel määratakse sellel kuvatud objektid. Seejärel lisatakse pildile valitud kunstniku stiil. See tähendab, et rakendus dubleerib kunstniku aju tööd. See on hämmastav, põnev ja väga ilus ning kasulik aja kokkuhoidmiseks.
Vulkaanilised maavärinad kaasnevad vulkaanipursetega. Langatusvärinad suurte koobaste sisevarisemine. Tehnogeensed maavärinad tekitab inimtegevus pommiplahvatused, lõhketööd jm. Pikilained (kuni 13,6 km/s) tekivad keskkonna mahu järsu muutumise tagajärjel. Läbivad kogu maakera. Need on kõrge sageduse ja lühikese lainepikkusega pikilained, mis saavad levida nii tahkes kehas kui ka vedelikes. Maapind võngub edasi-tagasi, nagu näidatud animatsioonis. Seismilised pikilained tekitavad maapinnas väikeseid muutusi. Ristlained (kuni 7 km/s) tekivad maakoore või vahevöö aineosakeste asendi muutumise tagajärjel. Ei levi vedelas keskkonnas, ei läbi Maa tuuma. Seismilised ristlained põhjustavad müüride ja tarade paindumist S-kujuliseks. Pinnalained (alla 4 km/s) esinevad maapinna lähedal. Seismilised pinnalained on seismilistest lainetest kõige aeglasemad.
Maavärina koldest lähtub erinevate kiirustega seismilisi laineid. Kõige kiiremini levivad pikilained (kuni 13 km/s). ristilained on aeglasemad (kuni 7.3 km/s) ning kõige aeglasemad on pinnalained. Seismilised pikilained on sarnased helilainetele. Need on kõrge sageduse ja lühikese lainepikkusega pikilained, mis saavad levida nii tahkes kehas kui ka vedelikes. Maapind võngub edasi-tagasi, nagu näidatud animatsioonis. Seismilised pikilained tekitavad maapinnas väikeseid muutusi. Seismilised ristlained on kõrge sageduse ja lühikese lainepikkusega lained, mis levivad aeglasemalt kui pikilained. Ristlained ei saa levida läbi vedelike. Seismilised ristlained põhjustavad müüride ja tarade paindumist S-kujuliseks. Seismilised pinnalained on seismilistest lainetest kõige aeglasemad. Seismilised pinnalained levivad mööda maapinda
annaabi.ee 
