vaimulikust ja ilmalikust kirjandusest, kirikuõigus ja kiriklik kunst. Erik Punane- rajas 10. sajandil islandlaste koloonia Gröönimaale. Leif Eriksson- oli Erik Punase peog, kes väidetavalt jõudis esimese eurooplasena Põhja- Ameerikasse Kuningar Artur- Kuningas Alfred- anglusakside(inglismaa) kuningas, kelle ajal(9.saj) toimus äge võitlus taanlaste vastu. Alfred leppid nõudega maksta neile maksu. William Vallutaja- oli Normandia hertsog Guillaume, kes kuulutati peale otsustavat sõda anglosaksidega sellise nime all Inglise kuningaks. Valitses 1066-1087 Ambrosius(u.340-397)- üks tähtsamatest kirikuisadest, katoliku kiriku õpetust oluliselt arendanud teoloog. Hieronymus- kirikuisa, tõlkis Piibli paavsti ülesandel ladina keelde, seda hakati nim. Vulgataks Augustinus(354-430), üks tähtsamaid kirikuisasid. Vastandas oma teoses ,,Jumalariigist" Jumalale meelepärase ehk taevase riigi maapealsele riigile. Ibn Mansur-koostas Kairos 12.sajandil araabia keele entsüklopeedia.
(talle kuulub ka alasid praeguselt Norrast ja Rootsist; osad ajaloolased väidavad, et ka Eesti aladelt). Otsi Internetist mõni kaart, kus on kujutatud Knut Suure riigi alasid. c) Viikingid mõjutasid Inglismaa ajalugu oluliselt, ent ei saa öelda, et nad oleksid suutnud anglosaksidelt võimu üle võtta, viikingite pikaajaline valitsemine oli pigem ikka erandlik ning jätkusid pidevad konfliktid anglosaksidega (seega põliselanike keltide seisukohalt: võõrvõimud võitlesid omavahel!) 7. Normandlaste vallutused a) viikingid rüüstasid Lääne-Euroopa rannikut, Prantsuse kuningad nägid suurt vaeva, et enda alasid kaitsta, seepärast otsustati 911.a. anda viikingite väepealik Rollole (algne nimekuju tõenäoliselt Ralf või Rolf) anda ala Põhja-Prantsusmaalt (Normandia hertsogkond), vastutasuks lubasid viikingid Prantsuse linnasid enam mitte rüüstada
Heleda leegiga käib kaasas ka põletus. Seda võiks mõista lihtsamalt kui tähendusi oleks vähem. Islandi ja Norra vähem ühehäälsed mõisted nõustuvad sellega, et ruun on kõige tõenäolisemalt seotud haiguse või ebameeldivusega. Mõlemad peavad kõige mõttekamaks mädapaiset/haavandit, Islandi poeem peab seda lastele saatuslikuks. Valulik koht ja kärbumise ootamine võib meid sedadusse ajada nagu ka ladina sõnastikus flagella. Norraruunipoeem tõmbab otsese paralleeli anglosaksidega, öeldes, et see ruun "teeb inimese heledaks". Teised võimalikud seletused on seoses kremeerimisega, kui suhtleb kanoga, lootsiku, Nerthuse kultuse püha sõidukiga. Mingisugune põlemisvalu tundub kõige loogilisem tõlgendus. Hääldus nagu tänapäeva inglise keeles. GEBO Ruun tähendab kingitust, aga täpselt mida, jääb palju võimalusi. See võib olla inimesepoolne ohverdus jumalatele või jumalate kink inimesele. Annetus jumalatele võib viidata religioossele
saadik. Danegeldi maksti välja üleriigilises hõbedas, 2 shillingut maksustatud ala kohta või vahel isedi 4 või enam shillingut. NORMANNI VALLUTUS INGLISMAAL 1066: Normandia hertsog Guillaume (William I Vallutaja) värbas sõjaväge Normandiast ja Prantsusmaalt, et troonilt tõugata Inglismaa kuningas Harold. Otsustav lahing toimus detsembris 1066, mil Normandia vägi ületas La Manche ja pidas anglosaksidega lahingu maha Lõuna-Inglismaal Hastingsis. Lahing lõppes normannide võiduga ja troonile tuli uus kuningas Guillame ehk William Vallutaja-> Inglismaa troonile tuli uus dünastia. DOMESDAY BOOK: (viimse kohtupäeva raamat). Inglise maarevisjoni protokoll, mis on kostatud kunignas William I Vallutaja käsul 1086 maksustuskorralduste täpsustamiseks. DB’s on loetletud mõisad koos nende valdajate, põllumaa suuruse, maksustusüksuste ja talupoegade arvuda. DB,
normandlaste väljakihutamisega (1053). Surres pärandas riigi Harold II-le. Laskis ehitada Westminster Abbey. Normanni vallutus Inglismaal 1066 Normandia hertsog Guillaume (ehk William I Vallutaja, kelle selja taga seisis kogu Prantsusmaa ja ka Rooma paavst) värbas sõjaväge Normandiast ja Prantsusmaalt, et troonilt tõugata Inglismaa kuningas Harold. Otsustav lahing toimus detsembris 1066, mil Normandia vägi ületas La Manche'i ja pidas anglosaksidega lahingu maha Lõuna- Inglismaal Hastingsis. Lahing lõppes normannide võiduga ja troonile tuli uus kuningas Guillaume ehk William Vallutaja Inglismaa troonile tuli uus dünastia. Domesday Book (viimse kohtupäeva raamat) Inglise maarevisjoni protokoll, koostatud kuningas William I Vallutaja käsul 1086 maksustuskorralduste täpsustamiseks. DB-s on loetletud mõisad koos nende valdajate, põllumaa suuruse, maksustusüksuste ja talupoegade arvuga. DB, Euroopa
(1053). Surres pärandas riigi Harold II-le. Laskis ehitada Püha Peetri kloostri kirik Westminsteris. Normanni vallutus Inglismaal 1066 Normandia hertsog Guillaume (ehk William I Vallutaja, kelle selja taga seisis kogu Prantsusmaa ja ka Rooma paavst) värbas sõjaväge Normandiast ja Prantsusmaalt, et troonilt tõugata Inglismaa kuningas Harold. Otsustav lahing toimus detsembris 1066, mil Normandia vägi ületas La Manche'i ja pidas anglosaksidega lahingu maha Lõuna-Inglismaal Hastingsis. Lahing lõppes normannide võiduga ja troonile tuli uus kuningas Guillaume ehk William Vallutaja Inglismaa troonile tuli uus dünastia. Domesday Book (viimse kohtupäeva raamat) Inglise maarevisjoni protokoll, koostatud kuningas William I Vallutaja käsul 1086 maksustuskorralduste täpsustamiseks. DB-s on loetletud mõisad koos nende valdajate, põllumaa suuruse, maksustusüksuste ja talupoegade arvuga. DB, Euroopa varaseim maarevisjon, on
annaabi.ee 
