...............................................................................................................8 KIRJANDUS...................................................................................................................9 2 SISSEJUHATUS Käesolev referaat on jaotatud neljaks osaks, millest esimeses antakse ülevaade laenude ajalisest periodiseeringust ja laenuvaldkondadest. Teine peatükk kirjeldab anglitsismide laenamisviise. Kolmas peatükk ja selle kolm alapeatükki toovad lugejani võõrlaenude mugandusmeetodid ja nende protsessidega kaasaskäivad nähtused. Neljandas ehk viimases peatükis on tähelepanekud võõrsõnade tähenduste ja nende kasutamise kohta. Referaadi koostamisel on kasutatud kolme artiklit, millest kaks on avaldatud ajakirjas Oma Keel ja üks Keeles ja Kirjanduses. 2002. aastal Oma Keeles avaldatud Tiina Leemetsa artikkel kannab pealkirja „Mullivann, peenema nimega jaccusi“
näiteks vene ja soome keel. Niisamuti on inglise keel eesti sõnavara rikastamisel ise vahenduskeele rollis olnud. Autori väitel laenatakse inglise keelest sõnu ka kaudsel teel – sõnadega tutvutakse otsese suhtluse asemel hoopis Internetis, ajakirjanduses või filmides.3 Mõlemad autorid on arvamusel, et enamik ingliskeelseid laene on eesti keelde tulnud järgnevatest valdkondadest: muusika, filmindus, tehnika, kokandus, mood ja majandus.4 Anglitsismide kasutamist eesti keeles soodustab Leemetsa sõnul ingliskeelsete sõnade lühidus ning võimalus väljendada omakeelseid mõisteid eufemistlikumalt. Sõna tiim on oluliselt lühem ja suupärasem kui meeskond ning drinkima kõlab leebemalt kui viina viskama.5 1 Pedaja, Kati 2006. Kuidas uued laenud eesti keeles kohanevad? Oma Keel nr 2: 28 2 Pedaja, Kati 2006. Kuidas uued laenud eesti keeles kohanevad? Oma Keel nr 2: 28 3 Leemets, Tiina 2002. Mullivann, peenema nimega jaccusi
luuser, reiting, insaider, strets). Seega järgitakse üldpõhimõtet, mille on 1935.aastal kirja pannud Elmar Muuk: inglispärased võõrsõnad kirjutatakse eesti õigekirjutuse reeglite kohaselt ligikaudu nii, nagu neid inglise keeles ääldatakse. (Leemets 2002:44) Laenude kirjapilt võib põhineda lähtekeelendi hääldusel ja osalt ka kirjapildil. Lõpuks võib kirjapilt kujuneda ka vahenduskeele mõjul. Horvaadi lingvist Rudolf Filipovi on eri keelte anglitsismide ortograafias eristanud neli varianti: 1) Laenu ortograafia põhineb lähtekeelendi hääldusel (eesti keeles seega bagi, fänn) 2) Laen järgib muutmatul kujul lähtekeelendi ortograafiat (server, grunge) 3) Laenu ortograafia põhineb osalt lähtekeelendi hääldusel ja osalt, kirjapildil (faks < fax, häppening < happening, eesti sõna hääldatakse üldjuhul teises vältes) 4) Laenu ortograafia kujuneb vahenduskeelte mõjul (kreeker < vn, lükra < sm)
eristada isiklikku ja võõrast. Lisaks neile kahele võiks esile tõsta kolme "rahvuslikku" omadust: kollektiivsust, omakasu ja loovust. Oleme aastasadu võõrvõimudele allunud. See tekitab rahvuslikku alaväärsust, aga sellel pärandil on ka positiivseid jooni. Eristumine valitsejatest on meid ühendanud klassivastuolud varjusid rahvuslike erinevuste taha. Alaväärsus viib soovini võõrastega samastuda. See on kaasa toonud kadakasaksluse, pajuveneluse, tänapäeval anglitsismide vohamise ning võõrkeelse popkultuuri kultuse. Eestis on neidki, kes tahaksid väga assimileeruda, saada ameeriklaseks või eurooplaseks. Kui see tendents kasvava põlvkonna seas dominantseks muutub, on Eesti tulevikustsenaarium must kaugem tulevik puudub. Samas võib eestlaste kollektiivsustundes peituda lahendus loova kultuuri allesjäämiseks. Eestis on ikka aus olnud ühistöö, naabrile abi pakkumine (talgud), meid liidab laulupeotraditsioon ja keel
laenamine peamiselt ilma vahenduskeeleta. Uusi laene on palju neis valdkondades, mis on hiljuti aktuaalseks saanud või mille mõistesüsteem on teisenenud. Seda on põhjendatud ökonoomiaga. Lihtsam on võtta uus mõiste kasutusele, kui luua uusi kirjeldusi. Palju on ka selliseid laene, mis on üsna tarbetud. Inglise keelest võetud sõnadel mugandatatkse näiteks kirjapilti. Mugandatakse vokaale, diftonge, konsonante. Laenata võib nii tervet liitsõna kui ka ainult selle ühte osa. Anglitsismide kihti iseloomustab ebastabiilsus – uute mõistete tulv, tsitaatsõnade ja eri kujuga mugandite paralleelne käibimine. Inglise keel on toonud eesti keelde enamiku muusika-, filmi-, informaatika-, majandus-, tehnika-, moe- ja slängisõnavara. 20. Nimeta vähemalt 3 kirjalikku allikat, mis on olnud aluseks alam- ja ülemsaksa laentüvede uurimisele. On väh 3 kirjalikku allikat ee k, kust on saadud alam- ja ülemsks keelt uurida: Kullamaa vakuraamat (16. saj), ametivanne, G
annaabi.ee 
