Inglismaa on oma nime (ladina Anglia, inglise England) saanud (germaani hõimu anglite järgi. Anglid asusid teiste germaani hõimude seas praeguse Inglismaa alale 5. sajandil ning rajasid seal kolm kuningriiki. Inglismaa deviis on Dieu et mon droit (prantsuse keeles: "Jumal ja minu õigus") Rahvuslill on roos (punane, valge). Kaitsepühak on Püha Jüri. [redigeeri] Rahvastik Suurim linn on London, mis on ka kogu Suurbritannia pealinnaks. [redigeeri] Religioosne koosseis · anglikaane 31 500 000 · katoliiklasi 5 000 000 · muslimeid 1 600 000 · metodiste 1 400 000 · judaiste 267 000 · õigeusulisi 250 000 · sikhe 336 000 · hinduiste 559 000 · baptiste 140 000 · mormoone 100 000 200 000 [redigeeri] Haldusjaotus [redigeeri] Majandus Inglismaa majandus, mis järgib anglo-sakside majandusmudelit, on üks suuremaid maailmas. Inglismaa majandus on suurim neljast majandusest Ühendkuningriigis
jõukaim osa. Mujal on rahvast hõredamalt. Kuigi kolmveerand maast on üles haritud, elab maal inimesi vähe; enamiku kodu on suurlinnas. Suurimad vähemusrahvused on aafrika, India, Pakistani ja Bangladeshi päriolu. Siiski moodustavad nad kõik vaid 6% kogu Inglismaa rahvastikust. Usus domineerivad kõrgelt anglikaanid, kes moodustavad rahvastikust üle poole. Neile järgnevad pika vahemaaga katoliiklased ja muslimid.(www.miksike.ee) Religioosne koosseis · anglikaane:31 500 000 · katoliiklasi:5 000 000 · muslimeid:1 600 000 · metodiste:1 400 000 · judaiste:267 000 · õigeusulisi:250 000 · sikhe:336 000 · hinduiste:559 000 · baptiste:140 000 · mormoone:100 000 200 000 LONDON Tänu industrialiseerimise suurenemisele hakkas Londoni rahvaarv 19. ja 20.sajandil tormakalt kasvama. Ühtlasi oli London ka kõige tihedamini asustatud linn kuni aastani 1925, mil koha võttis üle New York. Aastal 1939 küündis
Kõige suurem protsent elanikest on hutid ja nimelt 85 %. Tutsid moodustavad burundi rahvastikust 14 %. Ülejäänutest on moodustavad enamiku pügemeed, kelle hulka kuuluvad batvad ehk tvaad. Burundis elab veel ka umbes 3000 eurooplast ja 2000 lõuna-aasialast. Võrreldes Burundi naaberriigi Rwandaga on Burundi rahvused rohkem segunenud. 1.13 Usundid Burundis on mitmeid erinevaid uske. Seal leidub nii kristlaseid kui ka moslemeid. Veel leidub seal ka anglikaane ning seal on ka inimesi, kes elavad põlisuskude järgi. 75 % Burundi rahvastikust on kristlased ( 60% neist katoliiklased ja 15% protestandid ), 5 % on moslemid. Anglikaanid on Burundi elanikest 23 % ja põlisusundite järgijaid on umbes 9 % ning musliime on 1,6 %. 5 1.14 Kokkuvõte Tööd tehes ja loodan, et ka töö lugeja saab rohkem teada Burundi rahvastiku kohta. Sain teada ka
Eksporditakse veel ka naftat. Imporditakse ravimeid USAst ning mineraalväetisi. Regiooni kuuluvad Austraalia ja Uus-Meremaa riigid Loodusolud, Erinavad metallimaagid (Fe, Zn, Au, Ag jt.). Nafta, maagaas, teemant, boksiit, uraan, mineraalliivad. Aastane sademete hulk on Austraalias loodusvarad piirkonniti väga erinev.150-2000mm. Uus-Meremal võib isegi ulatuda kuni 4500mm aastas. Valitsevad usundid Peamiselt katoliiklus. On ka anglikaane, protestante ja vähesel määral põlisusundite järgijaid. Rahvastik ja Austraalias on rahvastiku tihedus väga väike (3in/km²). See-eest aga Uus-Meremaal suhteliselt suur (15,8in/km²). Rahvaarv Uus-Meremaal ja asustus Austraalias kokku elab umbes 27,4 miljonit inimest. Rahvastik koondub pigem mereäärsetele aladele ja rohkem kagu-Austraaliasse. Iive on positiivne (1,8). Keskmine eluea pikkus on 80,6 aastat
pidades neid pigem sektantideks. Hiljem läks Newman üle katoliku kirikusse ja tõusis seal koguni kardinaliks. Kuid tema poolt edendatud kõrgkiriklik suund anglikanismis on jäänud tänaseni mõjukaks. Inglise kirik Inglise Kirik (Church of England) on kaasajal vaid üks kirik anglikaani kirikute arvukas peres. Briti koloniaalimpeeriumi laienedes levis ka anglikaani kirik mitmele mandrile ja erinevatesse maailmajagudesse. Tänapäeval on anglikaane Ameerikas, Austraalias, Aafrikas ja mujal. Üldtunnustatud definitsiooni kohaselt on anglikaani kirik (sõltumata asukohamaast) see kirik, mille piiskopid on osaduses Canterbury peapiiskopiga, nii nagu katoliku piiskopid on osaduses Rooma piiskopi ehk paavstiga. Siiski on eri maade anglikaani kirikud iseseisvad ega allu otseselt Canterburyle. Anglikaani kirik Anglikaani kiriku kohta on kirjutatud, et kui sinna astub pime, arvab ta, et
Veel hiljaaegu oli lahutus Iirimaal keelatud. Iirimaa · Katoliiklasi 93% Ida ja Lääs: Idas asuvates maades hoidis kirik kinni vanadest traditsioonidest.Sealsele vaimulikonnale ei meeldinud mõningad Läänes toimunud muutused. 1054.aastal lõhenes kristlik kirik kaheks.Läänes jäi roomakatoliku kiriku peaks Rooma paavst, Idas sai ortodoksse ehk õigeusu kiriku juhiks Konstantinoopolis elav patriarh.Mõlemale kirikule iseloomulik kristlus on säilinud tänaseni. · Anglikaane 3% · Muid 4% Kristlus on usund, mille rajaja oli Naatsaretis sündinud ja 1. sajandil elanud Jeesus Kristus. Kristluse aluseks on usk Jumalasse, kõikväelisse Isasse, taeva ja maa loojasse, kelle ainus poeg, Pühast Vaimust saadud ja neitsi Maarjast ilmale tulnud Jeesus Kristus kannatas Pontius Pilaatuse all, löödi risti, suri ja maeti maha. Usutakse, et Jeesus Kristus läks alla surmavalda, tõusis kolmandal päeval
riigiametites. 1679 sõlmitakse habes corpus act, millega rõhutatakse vanu väärtusi. Peale Charles II-t kardeti, et võimule saab katoliiklane James II. Tekivad parteid: toorid ja viigid. Toorid pooldavad James'i, kuid James'ile on vastu viigid, kes pooldavad Charles II vallaslapsi. Viigide hulgas domineerivad puritaanid, toorid on enamasti anglikaanid. 1685 pärib trooni James II. James II pahandas aga anglikaane ning kaotas tooride poolehoiu, kuna ilmutas oma katoliiklust. 1688 toimub "kuulus revolutsioon". James II tütar esimeses abielust Mary oli abiellunud Hollandi Oranje Willemiga (William III). Mary ja William tulid koos sõjalaevastikuga ning veretu revolutsiooniga võeti võim üle. Kuulus revolutsioon tähistab parlamendi võitu ning kinnitatakse konstituts monarhia (1689) ("Bill of Rights"). Kinnitati jällegi vanad seadused eelkõige magna charta'ga.
Peaministri ja valitsuskabineti liikmed nimetab kindralkuberner. Korruptsiooniindeksi järgi 1. kohal. 70% rahvastikust moodustavad Euroopast sisserännanute järeltulijad, 15% moodustavad maoorid ja 6% Aasiast sisserännanud. Keskmine asustustihedus on 16 in/km2. Üle ¾ rahvastikust ja 95% maooridest elab Põhjasaarel. Lõunasaarel on tihedaimalt asustatud Canterbury madalik ning põhja- ja kagurannik. Wellington on maailma lõunapoolseim pealinn. Usutunnistuselt on 24% anglikaane, 18% presbüterlasi ja 14% katoliiklasi. U-M asub Austraalia mandrist 1600 km kagus. Põhjasaart eraldab Lõunasaarest Cooki väin. Põhjasaare rannik on tugevalt liigestunud, Lõunasaarel on liigestunud põhjarannik ja fjordiderikas edelarannik. Geoloogiliselt on U-M noor ja ta asub Vaikse ookeani tulerõngas. Sagedasti on maavärinaid ja rohkesti on geisreid. Rotorua järve ümbruses on kuumaveeallikaid ja mudavulkaane. Lõunasaar on mägisem aga mööda Põhjasaare