Siberis, Gröönimaal ja Kirde-Aasias. Valgepea-Merikotkad eelistavad elada merede, jõgede, suurte järvede, ookeanite ja teiste kalarohkete veekogude lähedal ning võivad elavad seal aastaringselt kuid kui veekogu, kus nad elavad, talvel jäätub, siis rändavad nad toitu otsides lõunasse või rannikule.Võivad elutseda üksikult kuid ka kuni 400 pealistes parvedes. Elupaiga valik sõltub suuresti toidu kättesaadavusest. Toituvad põhiliselt kaladest- vikerforellist, Ameerika angerjatest, valgest sägast, lõhest, Vaikse Ookeani tursast, Atka makrellist, kuid söövad meelsasti ka loomset mereheidist, teine suur osa nende toidust koosneb teiste lindude poegadest ja munadest sealhulgas lõunatirk, suur sinine haigur, väike-lumehani, Ameerika laugud jpt. Eriti talvel, toituvad imetajate loomakorjustest (põdrad, muulad, hirved, piisonid, hundid) ja pisiimetajatest (oravad, uruhiired). Looduses elavad nad kuni 25 eluaastani
Fourth level Fifth level Suur hulk radioaktiivseid rususid on ülatanud Vaikse ookeani ning jõudnud USA läänerannikule. Arvatakse, et 4-5 aasta pärast võib sealse merevee radioaktiivsus kahekordistuda. USA lääneranniku planktonist on leitud väga kõrge radioaktiivse tseesiumi koguseid. Tseesium-137-t leiti ka suures osas kaladest, mida Jaapan Kanadale 2012ndal aastal müüs. Nt 92% tuunikaladest ja angerjatest, 100% karpkaladest, 94% turskadest ja ansoovidest jne. Eksperdid usuvad, et radioaktiivsete kalade söömise tõttu tõuseb vähki haigestuvate arv massiliselt. Septembri alguses teatas BBC News, et Fukushimas leitud radiatsioonitasemed on 18x kõrgemad, kui eelnevalt arvati, sest varasema mõõtmise puhul ei suutnud aparatuur nii kõrget näitajat tuvastada Iga päev voolab Fukushimast Vaiksesse ookeani umbes 300 tonni radioaktiivset vett.
Angerjas on kohaliku kaluri peamine sissetulek. Talve tulles siuglevad angerjad saba ees põhjamutta ja langevad seal, vaid pead välja jättes, talveunesarnasesse letargiasse. Sellises olekus ei suuda angerjas külmumist hästi ära tabada. Hapnikuvaesust talub angerjas muidu üsna hästi, aga ühel hetkel jääb veekiht liiga õhukeseks ja siis saab hapnik seal kiiresti otsa. On väga raske hinnata, kui suur osa angerjatest põhjani külmuval alal talvitudes hukkub. Ainsa pidepunkti leiab selles osas kümne aasta tagusest ajast, mil Võrtsjärve jää- ja veeolud olid peaaegu samasugused kui 2006nda aasta suvel. Limnoloogiakeskuse teadlaste hinnangul hulpis tol kevadel Võrtsjärves ligi 20 tonni angerjalaipu, mis oli kolm tonni rohkem, kui oli kogu tunamullune ametlik angerjasaak. Sellised seigad pole kaluritele meeltmööda. Kuigi suurim oht ähvardab praegu just angerjaid, pole teised kalaliigid kaugeltki
oli õnnetuse toimumisest möödas viis kuud ja urijate sõnul olid need kalad lihtsalt läbi ujunud radioaktiivsusega saastunud veest. Nüüd Californiasse jõudvad noored tuunikalad on juba kogu oma elu radiokatiivsusega kokku puutunud ja ilmselt on ka nende radioaktiivustase palju kõrgem. 2012. aastal teatas the Vancouver Sun, et tseesium-137-t leiti suures osas kaladest, mida Jaapan Kanadale müüs. Radioaktiivsust leiti 73% makrellidest, 91% hiidlestadest, 92% tuunikaladest ja angerjatest, 94% turskadest ja anšoovidest, 100% karpkaladest, vetikatest, haidest ja merikuraditest. Kanada võimud on leidnud eriti kõrgeid radiatsioonitasemeid kindlates kalaproovides. Näiteks juulis püüti mereahven, millest leiti 1000 bekrelli kilogrammi tseesiumi kohta, mida loetakse isegi Kanada haruldaselt leebete standartide järgi ohtlikuks tasemeks. Septembri alguses teatas BBC News, et Fukushimas leitud radiatsioonitasemed on 18 korda kõrgemad kui eelnevalt arvati,
Vanemast saadi vaid kümne ringis, kuid uuest voolasid paati sajad rammusad angerjad. Mõeldi mõrdade veest väljavõtmisele, sest tuul tõusis, kuid seda ei tehtud, sest sellise ilmaga oligi kõige rohkem angerjaid. Ainult Võrke võttis osa oma vanast mõrrast ära, kuid uue jättis sisse. Alles paari päeva pärast pääses merele, kui torm veidi järele andis. Võrke mõrrad olid lõhutud, kuid neid andis parandada ja neis oli hulk angerjaidki. Kustas oli angerjatest saadud rahadega rahul. Ühel sügisesel päeval läks Kustas üle tänava isa poole, samas kui Peeter jäi Võrkele uue bottengarni kallal nosima. Kustas leidis isa jällegi laevapuude juurest. Ta habe oli kasvanud pikemaks ja näis hallim. Rääkisid angerjasaakidest ja nendest saadud rahadest ja siis surus Kustas isale kätte tuhat krooni laeva jaoks ja ütles, et isa ikka teda ka laeva osanikuks võtaks. Isa muutus kohe elavaks ja lubas Kustasele osa laevast.
annaabi.ee 
