Pööningukorrusel võisid olla teenijatetoad, seal on mõnes kohas isegi säilinud tagasihoidliku mustriga bordüür. Peale mõisate võõrandamist elasid Stackelbergid edasi Vana-Riisipere mõisas, kust nad 1939. aastal Saksamaale läksid. P. von Stackelbergi härrastemaja on suur kahekorruseline kivihoone, peafassaadil on esinduslik astmikulise ehisviiluga sammasportikus marmortrepiga, tiibadel külgrisaliidid. Alakorrus on võlvitud, enamik ülakorruse esindusruume paikneb anfilaadina, silmapaistvad on hoone keskteljel asetsev kuppelsaal ja läänetiival asuv sammassaal. Härrastemaja taga paiknevat parki ümbritseb kaarjalt suur paistiik. Hoone hämmastab vaatajat praegugi oma kunagise aristokraatliku suurejoonelisusega. 1958. aasta remont- ja restaureerimistööde aruandest selgub, et algselt oli valge saal olnud pastelsetes toonides (rohekasvalge, helehall, uksed-aknad sinakasvalged). Välisfassaad oli algselt ookerkollane, sokkel sinakashall
sümmeetrilised lahendused, horisontaalsuse rõhutamine. Sakraalinterjöörides otsiti harmooniat ja tasakaalu, tähelepanu pöörati rikkalikele materjalidele; Itaalias kasutati sakraalehitiste kaunistamisel mitmevärvilist marmorit. Profaanarhitektuuri sisekujundust suunas kolmekorruselise palatso jagunemine – esimese korruse rikkalikult kujundatud majandusruumidest pääses laia treppi mööda teisele korrusele (piano nobile), mille anfilaadina paigutatud saalid olid kujundatud ajastule omases horisontaalsust rõhutavas võtmes. Ukseavasid kroonisid kolmnurksed frontoonid. Seinte allosas paiknev kõrge sokli ja seina lõpetava laia karniisi vahele jäävat pinda jagavate pilastrite vahed olid kaunistatud maalingute või gobeläänidega. Puitlagi oli kaetud Helli Sisask Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid. Konspekt. 18 rosettidega kaunistatud kassettide või nikerdatud/maalitud taladega
Väga oluliseks kujunes paleearhitektuur, mille interjöörikujundus püüdles suursugususe, toretsemise, avaruse poole. Barokkpalee interjööri ilmekaks aktsendiks sai kaheks sümmeetriliseks haruks jagunenud trepp, mis süvendas siseruumis barokile iseloomulikku liikumisillusiooni Anfilaadsüsteemis paigutati ruume maja pikiteljel järjestikku nii, et kohakuti jäävad siseuksed võimaldasid näha terves maja pikkuses. Anfilaadina paiknevad ruumid rõhutasid suurejoonelisust ja toredust, mida võimendas peeglite ja suurejooneliste lühtrite kasutamine - valgust oli vaja, et kogu luksus näha oleks. Osa lühtreid paigutati seintele. Valgusenõuet toetasid avarduvad aknad, millele oli iseloomulik tihe ruudustik. Avarust võimendas peeglite kasutamine, Prantsusmaal paigutati peegleid ka lakke, eriti magamisruumides. Lagedel ja seinte ülavööndeil hinnati stukkdekoori, põhjaaladel
Lossiehituses tuuakse lisaks eelpoolnimetatud arhitektuurielementidele uue lahendusena projekti sisse eenduvad hoonetiivad, mille vahel kujuneb välja nn. auhoov ( pr. cour d`honneur ) - kolme hoonetiivaga piiratud, kuid fassaadiküljel avatud esindushoov. Interjöörid on rikkaliku dekooriga, suurejoonelised seinamaalid avardasid ruumi illusoorselt. Ruumi illusoorse avardumise eesmärgil kasutatakse sisekujunduses tihti peegleid. Tüüpiline on ruumide paigutus anfilaadina, kus üksteise järel asuvate ruumide ühtlane vaheuste paigutus lõi piduliku perspektiivi. Paleeansamblid moodustasid ühtse terviku aiakunstiga. Barokkkolossi juurde kuulus tingimata regulaarne e. prantsuse park, kus ulatuslik puiesteede süsteem allutati rangelt kompositsioonilisele peateljele, lossile. Pargi põhielementideks said astmelisedlt paigutatud muruterrassid, geomeetrilisteks kujunditeks pügatud puud - põõsad
dekoorielemente, nagu akende keeruka profiiliga raamistused, akendealused kassetid või seinapindu liigendavad rikkalikult profileeritud vahekarniisid. Kõige sagedamini on sellised, nn. kiviehitusviisi järgivad puitkorterelamud, neorenessanslikud, harvem teostati puidus neogootikat. Joonis 1.16 I korruse põhiplaan puitkorterelamus, kus elamus on eraldi köögitrepikoda ja peatrepikoda. Üks korter täidab terve korruse ja tal on anfilaadina läbikäidavad (vasakul). Historitsismile (19. sajandi lõpp) on omane puitarhitektuuris jäljendada kivihoonete elemente (paremal): Detail puitelamult Valgas. 27 Puitehitusviis võimaldas aga kasutada, vastupidi, just puiduspetsiifilisi elemente: kaunistusena levis rikkalik saelõikepits, eriti aknapealdistel ja viiluväljadel (Joonis 1.17).
annaabi.ee 
