Folkloor * eestlaste pärimusliku vaimse kultuuri osa, mille moodustab poeetiline sõnalooming * peegeldab rahva elu, oma aja maailmapilti ning majanduslikke ja ühiskondlikke tingimusi * kajastuvad kombed, lõbustused, eetilised tõekspidamised, eestlaste naljasoon, aga ka hirmud ja salajased soovid Rahvaluule olemus * anonüümsus * levimine otseste kontaktide kaudu * suulisus * muutumine e variatiivsus o juhuslik o tahtlik * kollektiivsus Folkloor muutub ja täieneb pidevalt just nagu elugi meie ümber. Paljusid arusaamu on mõjutanud vana klassikaline lähenemine folkloorile. Kaasaegses maailmas on folkloristika mõiste aga avardumas, omandamas sootuks uue taseme, tasandi ja kvaliteedi. Oluline on esialgu kasvõi fikseeridagi see uus, mis meie ümber tekib ja areneb. Linnajutt Ü. Tedre kirjutas 1987. aastal, et "...folkloori peamine vaenlane - haridu...
Rahvajuttude roll minu elus Rahvajutt on rahvaloominguline jutustus, mis koosneb anekdootidest,muinasjuttudest ja muistenditest. Tavaliselt on need jutud õpetlikud , aga samas ka ebareaalsete lugudega jutud või naljad. Anekdoot on lühike naljakas naljalugu, milles on väljamõeldud tegelased või tuttavad inimesed. Aluseks on enamasti tõesed lood, mis on tõestisündinud ning kaotanud ebaolulised detailid ümberjutustuse käigus. Tavaliselt räägitakse anekdoote seltskonnas kus saab tänu anektooditele ka palju naerda ja
tuleb (Knuuttila 1982: 124). Neid analüüsitakse, sest vastav anekdoot peaks valgust heitma inimpsüühika varjatuimatesse soppidesse. Nagu eelnevast järeldub, nähakse naljade ning alateadvuse vahel vastavust. Selgub ka, et naljade põhjal on võimalik teha järeldusi nende looja ning kasutaja psüühika kohta. Saame me aga psüühikast lähtudes panna paika hüpoteese sellele inimesele sümpatiseerivaist anekdootidest? Teades naljade loomise, omandamise ja kasutamise kulgu, on ehk võimalik leitud seaduspärasustele toetudes säilinud naljade põhjal rekonstrueerida näiteks möödunud ajastute inimeste psüühikat. Psühhoanalüütilise analüüsi rakendus põhineb küll Freudi poolt väljatöötatul, ületab aga kaugelt tema poolt pakutu ning ehk ka loodetu. Freudismi ja teiste uurimissuundade põhialustes on mitmeid olulisi lahkuminekuid. Välja olgu toodud üks, vastandus nali ja tõsielu
kasu toob, tunnistati õigeks ning arukaks, kuna kõik see, mis inimest kahjustab või talle kannatusi põhjustab, tuli maa pealt kaotada. 8. 18. sajandi jutukirjanduse poeetika ja teemad Fr. W. von Willmanni ,,Juttud ja Teggud" näitel. Ratsionalistliku mõttelaadiga ,,Juttud ja Teggud" (1782) aluseks on läti ilmaliku kirjanduse rajaja Stenderi teos ,,Kaunid valmid ja jutud". See lähtub omakorda Aisopose, Lutheri jpt valmidest, legendidest, lugudest, anekdootidest, ulatudes ,,Tuhane ühe öö" muinasjuttudeni. Willmann lisas oma raamatusse A.Thor Helle grammatikast pärit mõistatused ja kasutas rohkesti vanasõnu oma lugude õpetusosades, olles nii esimesi, kes rahvaluulelist materjali raamatukaante vahel rahvale endale tutvustas. Mõistatuste lahendamisel oli vanarahva pedagoogikas ja kodukoolis tähtis koht. Willmann on juttude õpetusosades paiguti küllaltki kriitiline kõrgemate seisuste suhtes, kuid jääb
Kõik see, mis inimesele õnne ja kasu toob, tunnistati õigeks ning arukaks, kuna kõik see, mis inimest kahjustab või talle kannatusi põhjustab, tuli maa pealt kaotada. 8. 18. sajandi jutukirjanduse poeetika ja teemad Fr. W. von Willmanni ,,Juttud ja Teggud" näitel. Ratsionalistliku mõttelaadiga ,,Juttud ja Teggud" (1782) aluseks on läti ilmaliku kirjanduse rajaja Stenderi teos ,,Kaunid valmid ja jutud". See lähtub omakorda Aisopose, Lutheri jpt valmidest, legendidest, lugudest, anekdootidest, ulatudes ,,Tuhane ühe öö" muinasjuttudeni. Willmann lisas oma raamatusse A.Thor Helle grammatikast pärit mõistatused ja kasutas rohkesti vanasõnu oma lugude õpetusosades, olles nii esimesi, kes rahvaluulelist materjali raamatukaante vahel rahvale endale tutvustas. Mõistatuste lahendamisel oli vanarahva pedagoogikas ja kodukoolis tähtis koht. Willmann on juttude õpetusosades paiguti küllaltki kriitiline kõrgemate seisuste suhtes, kuid jääb seejuures siiski feodalistliku süsteemi
o viina ohvriks langenud Mardi lugu on realistlik, naturalistlik; o publitsistlik ja jutustav esitus; 8. 18. sajandi jutukirjanduse poeetika ja teemad Fr. W. von Willmanni „Juttud ja Teggud” näitel Ratsionalistliku mõttelaadiga „Juttud ja Teggud“ (1782) alus on läti ilmaliku kirjanduse rajaja Stenderi teos „Kaunid valmid ja jutud“. See lähtub omakorda Aisopose, Lutheri valmidest, legendidest, lugudest, anekdootidest, ulatudes „Tuhande ühe öö“ muinasjuttudeni. Willmann lisas oma raamatusse Helle grammatikast pärit mõistatused ja kasutas vanasõnu oma lugude õpetusosades, olles nii esimene, kes rahvaluulematerjali raamatust rahvale tutvustas. Mõistatuste lahendamisel oli vanarahva pedagoogikas ja kodukoolis tähtis koht. Willmann on juttude õpetusosades küllaltki kriitiline kõrgemate seisuste suhtes, kuid jääb siiski feodalistliku süsteemi raamidesse
annaabi.ee 
