Patsient, kes tarbib päevas 500 600 kcal, võib olla poolnäljas. Ilmneb üldine nõrkus, kehakaalu langus, haavade pikaldane paranemine, lisaks vaimsed muutused (sellises seisundis inimene on emotsionaalselt labiilne, enesessetõmbunud) Eakad tarbivad vähe vedelikku. Dehüdratsioon ei puuduta vaid veetasakaalu vaid ka elektrolüütide tasakaalu organismis. Eelistada tuleks teed, kohvi, mahlu, mitte ainult vett. 25.Mis on aneemia . Milliseid tead? Aneemiaks nimetatakse seisundit, mille puhul vere võime transportida hapnikku on alla normaalse. Sümptomid varieeruvad. Võib esineda väsimus, hingamisraskused, pearinglus, limaskestade pallor, südame- pekslemine, tursed hüppeliigese piirkonnas, mõnikord ka rinnaangiin. Rauapuudusaneemia. Raua defitsiit tekitab mikrotsüütilist, hüpokroomset aneemiat. Tunnuseks lusikakujulised küüned ja valulik punane keel. Eakatel seondub see tihti kroonilise või ägeda sisemise verejooksuga
..hemoglobiin, milles sisalduv raua aatom võimaldab hapniku transporti kopsudest kudedesse. 10. Hematokrit iseloomustab punaliblede arvu määramist. Erütrotsüütide arv ühes mm3(ml) veres peegeldab nii vereloomeorganite talitlust kui ka vere hingamisfunktsiooni . 11. Hemoglobiini normaalne kontsentratsioon inimese veres on mehel-158g/l, naisel- 140 g/l hemoglobiini. 12. Seisundit, kus vere hemoglobiini on normist vähem, nimetatakse aneemiaks. 13. Vere valgeliblede e. leukotsüütide normaalne hulk ühes mikroliitris veres on inimesel 4000-10000.; veisel 7000-10000.; hobusel 8000-11000; kanal 20000- 30000.; koeral 9000-13000 mikroliitrit. 14. Leukotsüütide alaliigid on: a) neutrofiilid; ülesanne-fagotsüteerivad baktereid ja koe laguprodukte, produtseerivad baktereid tapvaid tsütotoksilisi aineid. b)lümfotsüüdid.; ülesanne on organismi spetsiifilise immuunsüsteemi kandjad.
7. Punaliblede ülesanne on hapniku transport. 8. Seda ülesannet täidab punalibledes sisalduv liitvalk hemoglobiin, milles sisalduv raua aatom võimaldab pöörduvat hapniku sidumist ilma Fe-aatomi oksüdatsioonita, mis võimaldab hapniku transporti kopsudest kudedesse. 9. Hematokrit iseloomustab vere vormelementide osa vere mahust. 10. Hemoglobiini normaalne kontsentratsioon inimese veres on 130...150 mg/l. 11. Seisundit, kus vere hemoglobiini on normist vähem, nimetatakse aneemiaks. 12. Leukotsüütide alaliigid on: a) granulotsüüdid; ülesanne: fagotsüteerivad baktereid ja koe laguprodukte, produtseerivad baktereid tapvaid tsütotoksilisi aineid. b) agranulotsüüdid; ülesanne: fagotsüteerivad baktereid. c) monotsüüdid; ülesanne: kaitsevad esimesena infektsiooni korral. d) lümfotsüüdid; ülesanne: spetsiifilise immuunsüsteemi funktsiooni kandjad. e) basofiilid; ülesanne: hepariini tootmine- takistab vere hüübimist vere soontes
Põie puudulik tühjendamine; vähese joomisega kaasnev kuseteede loputus, püsikateeter või tihe katesteerimine, uriini ja väljaheite inkontinentsus; suhkruhaigus; lokaalne külmetumine. ÕENDUSTEGEVUS: piisavalt juua, urineerimisvajadust ei tohi maha suruda, lamajaid aidata sageli istuvasse asendisse, hea hügieen, pats hoida jalad soojas. Mis on aneemia ja millised on selle sümptomid? Aneemia korral on hemoglobiini hulk veres normaalsest madalam. Aneemiaks nimetatakse seisundit, mille puhul vere võime transportida hapnikku on alla normaalse. Sümptomid varieeruvad. Võib esineda väsimus, hingamisraskused, pearinglus, minestus, südame- pekslemine, tursed hüppeliigese piirkonnas, mõnikord ka stenokardia Kirjelda liigesreuma olemust. Reuma on liigeseid ja liigesesidemeid haarav krooniline põletikuline haigus. See ei ole bakteriaalne põletik, vaid autoimmuunne. Haigus võib tekkida igas vanuses, enamasti 20-50.a. naistel
vaheastmete kaudu. ülesanne- hapniku transport arv- inimesel 4-6, veiste 6-8, hobusel 7-12, seal 6-8, lambal ja kitsel 10-14 ja kanal 2,5-3,2 miljonit ühes mikroliitris veres. ·Hematokrit : · Erütrotsüütide arvu määramine : Erütrotsüütide e. punaliblede arv ühes mm3 (ml) veres peegeldab nii vereloomeorganite talitlust kui ka vere hingamisfunktsiooni. Punaliblede ja nendes oleva hemoglobiini sisalduse langemist allapoole füsioloogilist piirväärtust nimetatakse aneemiaks. Aneemia võib olla mitmete haiguste sümptomiks. 7. Hemoglobiini ehitus, ülesanne, kontsentratsioon veres ja selle määramine. Aneemia mõiste. ·Hemoglobiin : erütrotsüütidi kuivainest moodustab 95% hemoglobiin. Hemoglobiin on liitvalk. a)ehitus moodustab kaks a (alfa)- ja kaks b (beeta) ahelat, ning iga ahelaga liitunud heemist, mis sisaldab kahevalentse raua aatomit. b)ülesanne heitgaaside (O2 ja CO2) transport). unikaalseks omaduseks on pöörduv hapniku sidumine ilma raua-
raua aatomit. b)ülesanne heitgaaside (O2 ja CO2) transport). unikaalseks omaduseks on pöörduv hapniku sidumine ilma raua-aatomi oksüdatsioonita, mis võimaldab hapniku transporti kopsudest kudedesse. c)konsentratsioon veres- imetajatel enamasti 130-150 g/l ( mehe veres keskmiselt 158g/l, naise veres 140g/l hemoglobiini), lakteerival lehmal 110-120g/l, loomadel 80-150g/l piires, lindudel 65-90g/l. Hemoglobiinisisalduse vähenemist normist madalamale nim.- aneemiaks. d)konsentratsiooni määramine veres määratakse spektrofotomeetriliselt( määratakse monokromaatilise valguse ekstinktsioon) ja kolorimeetriliselt ( määrates hemoglobiini konsentratsioon võrreldes mingi värvistandardiga). Punaliblede ja nendes oleva hemoglobiini sisalduse langemist allapoole füsioloogilist piirväärtust nimetatakse aneemiaks. Aneemiavõib olla mitmete haiguste sümptomiks. 8. Vere valgelibled e
likku aneemiat.Vastupidavusalade sportlasele on iseloomulik suur maksimaalne hapnikutarbimine ja hapniku efektiivne transport verega. Kestvustreening suu- rendab vere üldmahtu, punavereliblede ja plasma mahtu, hemoglobiini üldhulka. Tugeva treeningu mõjul suureneb plasma maht rohkem ja vere hemoglobiini- sisaldus väheneb, vastavat seisundit nimetatakse "sportlase aneemiaks", kuid tegeliku aneemiaga siin tegemist ei ole. Sportlastel ei esine aneemiat sagedamini kui mittesportlastel. Enam levinud aneemiavorm on rauavaegusaneemia, mille riskirühma kuuluvad tugevasti treenivad naised (eriti taimetoitlased) ja kasvueas sportlased. Peale tavalise vereproovi (hemoglobiin jm) on spordiga tegelejal oluli-