magnetväljavektoriga ristisuunaline potentsiaali gradient, s. o. magnetvooga võrdeline Halli pinge. MIS ON HALLANDUR Halli andur on mõõteseade, mille töö põhineb Halli efektil (elektrivälja tekkimine magnetväljas asetsevas vooluga juhis). KASUTUSALAD Magnet- ja elektriväljade tugevuse mõõtmisel; Vooluandurites; Asukoha määramiseks; Kiiruse leidmiseks; Objektide tajumiseks Voolu tuvastamiseks; ABS andurina; Auto sisepritsesüsteemis; Sidur Halli sensoriga Halli andureid kasutatakse lähedus lülitus, asukoha ja kiiruse tuvastamise. Kõige lihtsamal kujul, andur toimib analoog anduri otse tagasi pinge. Mis teada magnetväli, selle kaugus Hall plaadil on võimalik määrata. Kasutades rühmade sensorid, suhtelist asendit magneti võib järeldada. Magnetvälja mõõturid mis varustatud Halli sensoritega
Andur saadab signaali juhtplokile sammpingena. Juhtplokk muudab signaali CAN võrgule sobivaks ja saadab võrku, kus seda saavad lugeda kõik teised juhtplokid. Külgsuunalise kiirenduse andur: Külgsuunalise kiirenduse andurina kasutatakse siin HALL andurit, kus on püsimagnet ja selle lähedal vetruva varre otsas HALL- pooljuht element. Anduri tööpõhimõte on järgmine: Kui poolijuht mida läbib vool asetada magnetvälja, võib tekib pooljuhi servade vahel pinge. Auto liikumissuuna muutumisel püüab HALL- element jätkata
KM ~ ~ Joonis 1 3) Dünaamiliseks pidurduseks vajalik aeg määrata katseliselt enne vastava taimeri seadistamist. 4) Talitluste ümberlülitina kasutada üht loogikakontrolleri esipaneelil asuvatest tumbleritest. 5) Signaallampidena kasutada loogikakontrolleri displeil asivaid väljundite seisundit signaliseerivaid valgusdioode. 6) Mootori pöörete andurina kasutatav induktiivandur ühendada instalatsiooniskeemi joonise 2 järgi. B BU 0V BK Väljund Toide BN +24 V Fe Joonis 2 7. Töö teostamine.
Hall´i efekti kasutatakse tavaliselt nukkvõlli asendi anduri ehituses. Selleks, et arvuti saaks juhtida süüteküünalde ja pihustite tööd – millisel hetkel peab silindris toimuma säde ja millisel hetkel pihustamine, peab arvuti pidevalt saama informatsiooni kolbide asendi kohta silindrites. Seda infot on võimalik saada nukkvõlli asendi kaudu, sest nukkvõlli pöörlemise ajal vastab iga silindri kolvi ülemisele surnud seisule survetakti lõpus nukkvõlli erinev asend. • Andurina on jällegi kasutusel Hall´i andur, kus magneti liikumisel anduri juurest läbi, tekitatakse elektriline signaal. • Magnetvöö paikneb nukkvõlli jaotushammasrattas. Iga silindri kohta on erineva tugevusega magnetväli, tänu millele tekitatakse ka Hall´i anduris erinevad signaalid iga silindri kohta, kus kolb on jõudnud ülemisse surnud seisu survetakti lõpus. Magnetvöö
välisseadmed, kusjuures välisseadmed jagunevad sisendseadmeteks ja välisseadmeteks. Sisendseadmed on välisseadmed, mille abil on võimalik andmeid arvutisse sisestada: klaviatuur, hiir, skänner ja nii edasi. 4 1. SISENDSEADMED 1.1 Klaviatuur Sõrmistik ehk klaviatuur on juhtimis- või andmesisestusvahend, mille puhul kasutatakse sõrmedega vajutatavaid klahve ehk sõrmiseid. Klaviatuuri võib vaadelda ka andurina, mis vahendab kasutaja tahte seadmele. Klaviatuurid on teataval määral standardiseeritud. Tavaliselt on klaviatuuril 101-102 klahvi (laptop'i klaviatuuril on 85- 86 klahvi). Klaviatuurid jagunevad kasutatava tähestiku järgi- kasutatakse USA klaviatuure, aga ka klaviatuure, mis on kohaldatud kasutamiseks Saksamaal, Rootsis ja Soomes jne. Klaviatuur on varustatud kahe jalakesega, mida saab maha või välja pöörata, et asetada klaviatuur kasutaja seisukohalt mugavamasse asendisse
vahe. Võimendis sisendsignaal võimendatakse ja võimendatud signaal U’2 antakse reguleerivasse organisse, mis töötab välja reguleeriva signaali. Jälgivsüsteemi sisendisse tulnud vea signaal kompenseeritakse täitva mehhanismiga, mis kogu aeg töötab veasignaali kõrvaldamiseks. Vurrkompassides jälgivsüsteem tagab tundliku elemendi ja jälgivkera elektroodidevahelise vähima takistuse ja emakompassi näitude edastamise kordajatele. Vedelikriputusega vurrkompassides kasutatakse vea andurina takistussilda. Joon 40 Joonisel moodustavad takistussilla takistid R1, R2 ja vurrikambri ja jälgivkera elektroodidevaheline kandva vedeliku kiht r1 ja r2. Takistussilla diagonaali on läbi võimendi lülitatud täitevmootori TM üks mähistest. Teine täitevmootori mähis on pidevalt voolu all. Täitevmootor on mehhaaniliselt ühendatud selsüünanduriga SA. Selsüünandur on elektriliselt seotud teise selsüüniga, mida nimetatakse asimuutmootoriks.
annaabi.ee 
