samastab end mõne esemega kannab talle üle iseloomujooni, mida tal olla ei saa nagu näiteks rõõmus, kurb ja muud. Selline analoogia ei lase meil näha asjade tegelikku olemust. Näiteks: 1) taevakehad liiguvad mööda täiuslikke ringjooni 2) tule lisamine elementide hulka, et saada neli elementi millest maailm koosneb. Koopaiidolid Koobas nagu mingi õõnsus meie sees, kus erinevad mõtted käivad ringi ja kus need muutuvad vastavalt meie kogemusele. Sageli juhtub nii, et me lihtsalt andume mõnele mõttele ja sellest saab meie kinnisidee. Pidevalt muutuv ja mõjutatav, peaaegu juhuslik on see, mis mõttetega seal võib juhtuda. Näiteks: 1) Aristotelese müüs oma loodusfilosoofia täielikult oma loogikale, muutes selle peaaegu kasutuks ja kangekaelseks 2) ühed inimvaimud, kes on andunud antiigi imetlemisele, teised uudsuse armastamisele ja
"sügavusest"". Otseselt "mõõta" une sügavust me ei saa, kuid on võimalik saada une sügavuse kohta enam-vähem täpseid kaudseid andmeid." (Matt, 22.09.10) Une sügavust puudutavaid katseid viidi läbi juba 100 aastat tagasi. Mõned uurijad on leidnud, et kui peale ülesärkamist uuesti magama jääda, siis järgneb sellele taas unesügavuse maksimum, kuigi see on väiksem ja kestvuselt lühem. Üks uurija on öelnud, et me magama üldse liiga palju. Liigselt andume pealiskaudsele unele, mis ei too meile mingisugust kasu. Samas ei saa öelda, et see, kas teatav ärritus, näiteks kära, meid äratab või mitte, ei olene alati une sügavusest või ärrituse tugevusest. On olemas ka teisi põhjuseid. Näiteks ema, kes magab oma väikse lapse kõrval, ei ärka kära peale, kuid iga kord kui laps häält teeb, ärkab ta kohe üles. Sellest järeldub, et peale ärrituse tugevuse on tähtis ka ärrituse tähendus.
magamajäämist maksimumini, püsib seal umbes pool tundi ja hakkab seejärel ruttu langema ning mitme tunni jooksul kuni hommikuni on uni jälle võrdlemisi kerge ehk pealiskaudne. Mõned uurijad on leidnud, et kui ülesärkamise järel uuesti magama jääda, siis järgneb sellele jälle unesügavuse maksimum, kuigi väiksem ja lühema kestvusega. Üks uurija on öelnud, et me üldse liiga palju magame, liiga palju andume pealiskaudsele unele, mis ei too meile mingit kasu. Kõigele sellele peab aga lisama, et see, kas teatav ärritus, näiteks kära, meid äratab või mitte, ei olene igakord ainult ärrituse tugevusest või une sügavusest. Siin on olemas ka veel teisi põhjusi. Näiteks ema, kes magab väikese lapsega, võib vahel magada üsna suure kära juures, kuid iga kord ärkab kohe üles, kui laps vähimatki häält hakkab tegema
selle sügavus ruttu kasvama, jõudes umbes pool tundi peale magamajäämist maksimumini, püsib seal umbes pool tundi ja hakkab seejärel ruttu langema ning mitme tunni jooksul kuni hommikuni on uni jälle võrdlemisi kerge ehk pealiskaudne. Mõned uurijad on leidnud, et kui ülesärkamise järel uuesti magama jääda, siis järgneb sellele jälle unesügavuse maksimum, kuigi väiksem ja lühema kestvusega. Üks uurija on öelnud, et me üldse liiga palju magame, liiga palju andume pealiskaudsele unele, mis ei too meile mingit kasu. Kõigele sellele peab aga lisama, et see, kas teatav ärritus, näiteks kära, meid äratab või mitte, ei olene igakord ainult ärrituse tugevusest või une sügavusest. Siin on olemas ka veel teisi põhjusi. Näiteks ema, kes magab väikese lapsega, võib vahel magada üsna suure kära juures, kuid iga kord ärkab kohe üles, kui laps vähimatki häält hakkab tegema. Sellest järeldub, et peale ärrituse tugevuse on tihti
ruutu kasvama, jõudes umbes ¾ tundi peale magamajäämist maksimumini, püsib seal umbes pool tundi ja hakkab seejärel ruttu langema ning mitme tunni jooksul kuni hommikuni on uni jälle võrdlemisi kerge ehk pealiskaudne. Mõned uurijad on leidnud, et kui ülesärkamise järel uuesti magama jääda, siis järgneb sellele jälle unesügavuse maksimum, kuigi väiksem ja lühema kestvusega. Üks uurija on öelnud, et me üldse liiga palju magame, liiga palju andume pealiskaudsele unele, mis ei too meile mingit kasu. Kõigele sellele peab aga lisama, et see, kas teatav ärritus, näiteks kära, meid äratab või mitte, ei olene igakord ainult ärrituse tugevusest või une sügavusest. Siin on olemas ka veel teisi põhjusi. Näiteks ema, kes magab väikese lapsega, võib vahel magada üsna suure kära juures, kuid iga kord ärkab kohe üles, kui laps vähimatki häält hakkab tegema. Sellest järeldub, et peale ärrituse tugevuse on tihti tähtis veel ka
ruutu kasvama, jõudes umbes ¾ tundi peale magamajäämist maksimumini, püsib seal umbes pool tundi ja hakkab seejärel ruttu langema ning mitme tunni jooksul kuni hommikuni on uni jälle võrdlemisi kerge ehk pealiskaudne. Mõned uurijad on leidnud, et kui ülesärkamise järel uuesti magama jääda, siis järgneb sellele jälle unesügavuse maksimum, kuigi väiksem ja lühema kestvusega. Üks uurija on öelnud, et me üldse liiga palju magame, liiga palju andume pealiskaudsele unele, mis ei too meile mingit kasu. Kõigele sellele peab aga lisama, et see, kas teatav ärritus, näiteks kära, meid äratab või mitte, ei olene igakord ainult ärrituse tugevusest või une sügavusest. Siin on olemas ka veel teisi põhjusi. Näiteks ema, kes magab väikese lapsega, võib vahel magada üsna suure kära juures, kuid iga kord ärkab kohe üles, kui laps vähimatki häält hakkab tegema. Sellest järeldub, et peale ärrituse
Põhjus aga on selles, et me pole jõudnud tolle määratu ja ületamatu hüveni, mille ees meie tahe paratamatult peatub, kuna tipust kõrgemal pole enam midagi. (12) Sa küsid: miks voorus millegi järele puudust ei tunne? Ta tunneb rõõmu juuresolevast, ei ihka eemalolevat. Kõik piisav on tema jaoks suur. Kui sa seda otsust kehtima ei jäta, siis on lõpp kohusetundel, lõpp ustavusel. See, kes ihkab neist mõlemaist juhinduda, peab taluma paljugi sellest, millele andume otsekui hüvedele. (13) Kaob vahvus, mis peab end ohtudes proovile panema, kaob suurehingelisus, mis saab välja paista vaid siis, kui ta otsekui pisiasju põlgab kõike, mida lihtrahvas peab suurimaks; kaob tänulikkus ja tänulikkuse avaldamine, kui kardame vaeva, kui peame ustavusest midagi hinnalisemaks, kui me ei pea silmas parimat. (14) Kuid aitab sellest. Üks kahest: kas need, mida nõnda kutsutakse, pole hüved, või on inimene
annaabi.ee 
